Oli kord üks rändaja, kes otsis elu sügavamat mõtet ja tõelist tarkust. Ta uskus, et vastused peituvad kõrgetes mägedes, vaiksetes metsades ja lõpututes meredes. Ta rändas läbi kõrgete metsade ja mööda kiviseid mäenõlvu, kuni jõudis sügavale orgu, kus seisis vana tempel. Templi seintele olid graveeritud ajatud tõed, mille üle paljud põlvkonnad olid mõtisklenud ja kasvanud.
Kui rändaja astus templi pimedasse saali, süttisid seintele kümme leekivat märki, mis valgustasid kive ja kõlasid tema hinges nagu vanad tõed:
1. Õige fookus:
„Tee õigeid asju, mitte palju asju.
Fookus on see, mis toob tõelise edu, mitte kiirustamine.“
Rändaja mõistis, et tema lõputu rännak polnud alati viinud teda sinna, kuhu ta tahtis.
Ta oli sageli tormanud, teadmata, kuhu ta tegelikult püüdis jõuda.
2. Ebaõnnestumised kui õpetajad:
„Suured ebaõnnestumised on suurte saavutuste aluseks.
Kui sa kardad kukkuda, siis sa ei õpi kunagi lendama.“
Ta tundis, kuidas tema varasemad vead ja komistamised
muutusid korraga kergemaks, justkui oleks iga arm tema nahal märk elatud elust.
3. Hirmu varjud:
„Hirm on kõige suurem kahetsuste tekitaja.
Ületa oma hirmud ja sul on vähem, mida kahetseda.“
Ta hingas sügavalt sisse ja tundis, kuidas ta süda muutus kergemaks,
kui ta lasi lahti oma kahtlustest ja julguse puudumisest.
4. Sisemine kindlus:
„Ole iseenda peremees.
Kui sinu enesekindlus sõltub teistest, ei ole sa vaba.“
Ta mõistis, et tõeline tugevus tuleb seest, mitte väljast.
Ta sirutas selja sirgeks ja tundis, kuidas tema sammud muutusid kindlamaks.
5. Sinu ümbrus on sinu peegel:
„Sa oled täpselt nii hea, kui need, kellega sa end ümbritsed.
Vali oma kaaslasi targalt.“
Ta mõtles kõigile, keda ta oma rännakul oli kohanud,
ja mõistis, et mõned neist olid teda tõstnud, teised aga varjuna maadligi vajutanud.
6. Elu on lühike:
„Mitte miski ei garanteeri homset päeva.
Ela nüüd ja siin, sest see hetk on ainus, mis on päriselt olemas.“
Ta vaatas oma jalgu, mis olid tolmust ja kividest kriimustatud,
ja mõistis, et iga samm oli kingitus, iga hetk võimalus.
7. Andesta vabalt:
„Sa ei pea ootama vabandust, et andeks anda.
Viha ja vimm on koormad, mis raskendavad su teekonda.“
Ta tundis, kuidas tema süda muutus kergemaks,
kui ta lasi lahti vanadest solvumistest ja haigetsaamistest.
8. Loo oma elu:
„Sa elad seda elu, mille sa ise endale lood.
Ära ole asjaolude ohver.“
Ta mõistis, et tema sammud olid alati olnud tema enda valikud,
ja tema tee oli tema enda looming.
9. Ela hetkes:
„Sa ei suuda saavutada oma maksimaalset potentsiaali,
kui sa ei ela hetkes.“
Ta vaatas üles, taeva poole, ja tundis, kuidas iga hingetõmme tõi talle tagasi hetke selguse.
10. Muutus on paratamatu:
„Kõik muutub. Võta muutused vastu ja lase neil end kasvatada.“
Ta naeratas ja astus templist välja, päikeseloojangule vastu,
teades, et iga päev, iga hetk, iga samm oli osa muutusest,
mis kandis teda edasi tema tõelise olemuse poole.
Ja kui ta viimast korda tagasi vaatas, tundis ta, kuidas tema süda sosistas:
„Olen alati õigel ajal õiges kohas, tegemas õigeid asju.“
Ja ta teadis, et see oli tõsi. Iga samm, iga eksimus, iga naer ja iga pisar oli viinud teda siia –
omaenda tõelise olemuse, omaenda valguse juurde.
Ela nii, et sa ei kulge läbi elu uinunult, vaid ärkvel, teadlik ja tänulik iga sammu eest.
Sest sa oled alati õigel ajal õiges kohas, tegemas õigeid asju.
Pilt Pinterestist