Sissejuhatus: Mure kui eksitav ustavus
Meie kultuuris on muretsemine tihti segi aetud hoolimisega. Justkui vähem muretsev inimene oleks vähem hooliv. Kuid elu näitab muud: see, kes on rahus, suudab paremini näha, hoida ja toetada. Mure on nagu paigal tammuv hobune: kulutab energiat, aga ei vii kuhugi.
Vana rahvatarkus räägib nii: “Mure on nagu kivi rätikus â seda kaasas kandes muutub rätik raskemaks, aga ei muutu tugevamaks.”
Ăpetaja ja Ăľpilase dialoog![]()
Ăpilane: Ăpetaja, ma muretsen kogu aeg â kas mitte see ei näita, et ma hoolin?
Ăpetaja: Mure on ĂľhuvĂľnkele sarnanev tunne. Ta tundub eluliselt vajalik, aga ei toida meid. Hoolimine on tegutsemine, mure on sageli vaid varjatud hirm.
Ăpilane: Aga kui ma muretsen, ma valmistun halvimaks…
Ăpetaja: Siis elad sa tulevikus, mida pole veel saabunud. Ja annad sellele juba väe, mida see ei pruugi kunagi vajada.
âTĂľeline probleem ei ole probleem ise, vaid meie suhtumine sellesse.â â Epiktetos
Mure ei ole lahendus, vaid reaktsioon.Kui me muretseme, siis ketrame peas stsenaariume, mida pole veel juhtunud, kuid anname neile vĂľimu, justkui oleksid need tĂľelised. Nii ehitame endale vangla â mitte reaalsuse tĂľttu, vaid oma kujutluste tĂľttu.
Mure muutub tĂľeliseks alles siis, kui me lubame tal valitseda.
âVaatle oma muret nagu pilve â lase tal tulla ja minna, ära tee temast kodu.â â Thich Nhat Hanh
Pärimustarkus ja Piiblitarkus:
“Kes kurja ette kardab, see kutsub ta enesele kĂźlla.” â Eesti vanasĂľna
“Viska oma koorem Issanda peale, ja tema peab sinu eest hoolt.” â Psalm 55:23
“Mure murendab meelt, aga usk tĂľstab silmad taevasse.” â Rahvapärimuslik Ăźtlus
Tarkuseterad:
Mure ei aita homme, aga ta vþtab jþu tänaseks.
Iga mure, mida sa ei vali, on samm sisemise rahu suunas.
MĂľnikord on suurim julgus mitte reageerida.
Usalda elu voogu â see teab, kuhu suunda sind kanda.
KokkuvĂľte: Kuidas vabaneda muretsedes paigal seismisest![]()
Me ei saa end probleemist välja muretseda. Aga me saame end vaikuse ja usalduse kaudu sellesse kohta, kust näeme lahendust selgemalt.
Tervenemine ei tähenda, et me ei tunne enam muret. See tähendab, et me ei tee murest enam oma kodu.
Mure kaotab oma väe siis, kui me hakkame kuulama elu vaikseid sþnumeid, mitte ainult sisemisi hirmuhäireid.
Kui su meel läheb tormiseks nagu sßgisilm, ära hirmu oma majja lase. Istuta hoopis aknale usalduse taim. See ei tþmba tormi ligi, vaid toob valguse tagasi.
âKui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgus.â â Matteuse 6:22
#Elutarkusevahetus

