Platon on tabavalt öelnud: “Mõtlemine on hinge vestlus iseendaga.”
Luc de Clapiers on imetabavalt öelnud: “Suured mõtted tulevad südamest.”
Üldiselt optimistlikud inimesed arvavad, et positiivsete mõtete mõtlemine on õnne peamine võti. Positiivsest mõtlemisest tõhusamgi on südamlikult mõtlemine.
On huvitav harjutus mõelda südamlikke, helli mõtteid ja püüda siis vihastada. Kujutan ette, et te ei suuda seda teha! Asi on selles, et südamlik 
mõtlemine ei sobi kokku pahameelega – üks välistab teise. Kui teie mõtted on südamlikud, siis reageerite igapäevasündmustele, eriti pisiasjadele, kaastundega. Harilikult suudate säilitada huumorimeele kui ka kaine mõistuse. Te ei reageeri päevasündmustele karmilt, vaid hoopis leebelt. Lihtsamalt öeldes, tavalised asjad, mis päeva jooksul juhtuvad, ei ärrita teid enam kuigivõrd ega tundu olulistena.
Just südamlikud mõtted muudavad elu kaunimaks ja suurendavad meie siin ilmas elamise õnne. Nad ulatuvad armastuse ja rahu mõtetest andestamise ja suuremeelsuseni. Sageli kuulub nende hulka ka pisike tänutunne.
Hoolimata äärmiselt keerulisest elust ja tööst probleemide kallal, avab see lihtne strateegia tee positiivsetele muutustele. Küllap kulub kaua aega ja palju harjutamisi kui me oma vanadest harjumustest lahti saame. Mõnikord on kõige lihtsamad mõtted need kõige tõhusamad.
Voltaire on kirjutanud: “Mõelge oma peaga ja lubage teistelegi seda privileegi nautida.”
Tundmatu autor