Tommy Hellsten on kord öelnud: “Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.”
Kord elas ühes alevis noormees, kes tundis, et tema elu on täis raskusi ja segadust. Iga päevaga tundus talle, et kõik, mis tema ümber toimub, on tema vastu. Inimesed olid talle tihti ebaõiglased, tööl tekkisid probleemid, ja isegi kodus tundis ta end rahulolematuna. Noormees ei suutnud mõista, miks elu talle nii palju kannatusi toob, ja tihti leidis ta end süüdistamas teisi või olukordi, mis tema teele sattusid.
Ühel päeval otsustas noormees külastada kohaliku küla tarka naist. Tark oli tuntud oma rahuliku loomuse ja sügava tarkuse poolest. Noormees jõudis tema tagasihoidlikusse majja ja avas oma südame, rääkides targale naisele kõikidest raskustest, mis tema elu on tabanud.
Tark kuulas noormeest hoolikalt ja naeratas soojalt. “Poiss,” ütles ta vaikselt, “kõigel, mis sinuga siin Maa peal toimub, on oma põhjus. Selle põhjuseks on õpetada sind armastama. Sa näed praegu oma elu vaid ühest küljest, ja see külg võib tunduda tume ja raske. Kuid mõista, et kõik, mida sa koged, on siin selleks, et õpetada sulle midagi sügavamat.”
Noormees oli segaduses. “Kuidas saab kõik see valu ja segadus olla õpetus armastusest?” küsis ta.
Tark palus noormehel sulgeda silmad ja kujutleda, et tema sees on väike päike. “See päike esindab sinu hinge. Iga kord, kui sa armastad – olgu see enda või teiste vastu – see päike kasvab suuremaks ja soojemaks. Kuid kui sa keskendud vihkamisele, pahameelele või süüdistustele, siis see päike väheneb ja muutub nõrgemaks.”
Noormees avas silmad ja vaatas tarka. “Mida ma peaksin siis tegema?”
Tark naine jätkas: “Küsi endalt iga kord, kui sa seisad silmitsi raskuste või ebameeldivate olukordadega: Mida ma saan sellest õppida? Kuidas saan ma armastada rohkem selle kogemuse kaudu? Kui sa õpid nägema kõike, mis sinuga juhtub, kui võimalust õppida ja kasvada, hakkad sa märkama, kuidas sinu sisemine päike kasvab. Ja mida suurem on see päike, seda rohkem valgust ja soojust sa maailmale annad.”
Noormees mõistis, et tema elu raskused polnud karistus, vaid õppetunnid, mis olid talle saadetud selleks, et aidata tal kasvada ja armastada. Ta otsustas muuta oma lähenemist elule. Kui järgmine kord tekkis tal konflikt tööl, hingas ta sügavalt sisse ja küsis endalt: “Kuidas saan ma sellest olukorrast õppida? Kuidas saan ma rohkem armastada?”
Aja jooksul hakkas mees märkama, et tema elu muutus rahulikumaks ja rõõmsamaks. Ta ei näinud enam raskusi kui midagi, mis teda tagasi hoidis, vaid kui võimalusi oma hinge kasvatada ja valgust suurendada. Tema sisemine päike kasvas ja soojendas mitte ainult teda, vaid ka kõiki tema ümber olevaid inimesi.
Noormees mõistis lõpuks, et elu tõelised õpetused peituvad armastuses ja mõistmises, ning et iga kogemus, olgu see kui tahes raske, on võimalus kasvada ja valgustada maailma.
Loo moraal: Iga olukord, mis meie elus ette tuleb, kannab endas võimalust õpetada meile armastust ja kasvu. Selle asemel, et süüdistada või hukka mõista, peaksime otsima, mida see olukord saab meile õpetada ja kuidas see aitab meil armastust suurendada. Nii saame muuta oma sisemise päikese – meie hinge – üha suuremaks ja soojemaks, kiirates valgust ja soojust kõigile, kes meie elus on.
