Pärimustarkus teab: “Enne kui teist parandad, vaata, kas su enda mĂĽts on sirge.”
Vigade märkamine ja tunnistamine pole nõrkuse, vaid küpsuse märk. Elutee ei ole sile ja eksimusteta – iga samm annab kogemuse, iga viga – võimaluse kasvada.
Sadhguru on öelnud:
“Kui keegi teine sind lolliks nimetab, on see solvang. Kui mõistate, et olete loll, tähendab see, et olete saanud piisavalt targaks, et seda teada.”
See pealtnäha karm mõte sisaldab elutarkust: kui suudad näha oma vigu ilma hirmu ja häbita, oled teel tõelise sisemise vabaduse poole.
Õpetaja ja Õpilane – vestlus vigadest ja kasvamisest
Õpilane: Õpetaja, miks on nii raske oma vigu tunnistada?
Ă•petaja: Sest uhkus on hääletu vaenlane, kes sosistab: “Sa pead olema täiuslik.” Aga pärimustarkus ĂĽtleb teisiti:
“Iga eksimus on õpetaja, kui sĂĽda on õppimiseks avatud.”
Ă•pilane: Aga kui keegi teine mulle mu vigu näitab, tunnen end rĂĽnnatuna…
Õpetaja: Rünnak või kingitus — see sõltub sellest, kuidas sa kuulad. Kui kuulad kaitstult, jääd haavuma. Kui kuulad avatult, võid ärgata.
“Tarkus algab siis, kui inimene suudab naerda oma rumaluse ĂĽle.” – Sokrates
Õpilane: Kuidas ma tean, kas kriitika on siiras või lihtsalt ründav?
Õpetaja: Küsi endalt: kas see äratab minus mõtte – „ma tahan parem olla“ – või ainult trotsi? Ja ära unusta, et tõde pole alati pehme – aga see on vabastav.
Õpilane: Mida siis teha, kui ma näen, et tegin vea?
Õpetaja: Vaata sellele ausalt otsa. Palu andeks, paranda, kui saad – ja liiguta edasi.
“Viga ei ole lõpp, vaid suuna muutmise võimalus.” – Pärimustarkus
“Tõeline tarkus algab teadmisega, et ma ei tea kõike.” – Konfutsius
Elu ei küsi täiuslikkust, vaid avatust õppida. Kui suudad vaadata endasse ja öelda: „Jah, see oli minu viga,“ oled juba kasvamas. Kui kuulad teist inimest mitte süüdistavalt, vaid mõistvalt, sünnib uus ruum – sisemise küpsuse ruum.
“Tark inimene ei otsi sĂĽĂĽdlasi, vaid otsib tõde.” – Pärimustarkus
“Viga, mida nähakse, saab parandada. Viga, mida eitad, jääb sind juhtima.” – Epiktetos
Vigade kaudu me muutume. Mitte vigadest hoidudes, vaid neid tunnistades. See, kes suudab öelda: „Ma eksisin, aga ma õpin“, kannab juba südames valgust.
“Peegel näitab nägu, aga sĂĽda näitab iseloomu.” – Pärimustarkus
“Võta eksimusi kui võimalusi oma hinge poleerida.” – Marcus Aurelius
Ja nii, õpilane, ära põgene vea eest — tervita seda kui õpetajat. Sest iga viga, mis viib sind lähemale tõele, on kink, mitte koorem.