đâSĂŒda teab teid, mida mĂ”istus pelgab kĂ€ia.â
â Kahlil Gibran
đOn olemas teadmised, mis mahuvad raamatusse.
On teadmised, mis mahuvad kogemusse.
Ja siis on teadmised, mis mahuvad ainult sĂŒdamesse.
Need on teistsugused ringid.
Neid ei joonistata liivale, vaid inimesesse.
Nende serv ei ole tĂ€pne, nende piir ei ole kindel â sest sĂŒda ei kasva joone kaupa,
vaid avaneb nagu valgus, mis ei kĂŒsi mÔÔdupuud.
Kui Anaximenes joonistas liivale kaks ringi,
mÔtles ta teadmisele.
Aga inimest ei juhi ainult teadmine.
On kolmas ring â see, mida loome oma sĂŒdamega. See ring laieneb iga armastuse, iga kaotuse, iga andeksandmise, iga tĂ”ehetkega.
See on ring, kus tarkus ei ole mÔistmine, vaid olemine.
đ Ăpetaja ja Ă”pilase dialoog: âSĂŒdame piirideta ringâ
Ăpilane: Ăpetaja⊠kui teadmised kasvavad ringidena, siis kuhu mahub see, mida ma tunnen?
Armastus, kurbus, igatsus, rahuâŠ
Need ei mahu ju ĂŒhegi ringi sisse.
Ăpetaja: Tunded ei asu ringi sees.
Need on ringi loojad.
SĂŒda joonistab oma ringi mitte teadmisega, vaid sellega, mille oled julgenud lĂ€bi elada.
SĂŒda ei kasva loogikaga â
sĂŒda kasvab haavatavusega.
Ăpilane: Aga miks tundub vahel,
et mida rohkem ma avan sĂŒdant,
seda rohkem ma kannatan?
Ăpetaja: Sest sĂŒda laieneb valutades.
Nagu lihas, mis tugevneb pingutusest.
SĂŒdamel on oma tarkus, ja see ei ole sama, mis mĂ”istuse tarkus.
MĂ”istus otsib kindlust. SĂŒda otsib tĂ”de.
Ăpilane: Aga mis on selle kolmanda ringi piir?
Kuidas ma tean, millal mu sĂŒda on kasvanud?
Ăpetaja: SĂŒda laieneb siis, kui sa ei pĂ”gene enam oma tunnete eest.
Kui sa julged öelda: âSiin ma olen.
See on minu tĂ”de. Ja ma ei pea seda peitma.â
SĂŒda laieneb iga kord, kui sa valid armastuse hirmu asemel.
Isegi siis â kui armastus pole vastatud.
Isegi siis â kui elu sind proovile paneb.
Ăpilane: Kas see tĂ€hendab, et sĂŒda on tark ka valu hetkel?
Ăpetaja: Jah. Valu ei ole sĂŒdame karistus â valu on sĂŒdame Ă€rkamine.
âSee, mis murrab sĂŒdame, ĂŒhendab sind maailmaga,â ĂŒtles Emerson.
Iga murdumine on ukseavamine.
Iga pisar on puhastus.
Iga kaotus on laienemine.
SĂŒda ei purune selleks, et katkine olla.
SĂŒda puruneb selleks, et olla suurem.
đTarkusehetk â Ă”petajalt: âMĂ”istus kĂŒsib: mis on tĂ”de? SĂŒda kĂŒsib: kas ma olen tĂ”ene?â
đ Ăpilase taipamine: âĂpetajaâŠ
ma mĂ”istan nĂŒĂŒd, et minu sĂŒda on olnud mu kolmas ring.
Mitte see, mida ma loen, mitte see, mida ma tean â vaid see, mida ma julgen tunda.
Kui ma avan sĂŒdame, laieneb kogu mu maailm. Kui ma sulgen sĂŒdame, jÀÀn kĂ”ige keskele kitsaks.
Ma ei karda enam valu. Ma kardan vaid seda, et elaksin ilma sĂŒdameta.â
PĂ€rimustarkus: âTĂ”de tuleb sĂŒdamesse enne, kui ta jĂ”uab pĂ€he.â
đ LĂ”ppmĂ”tisklus: Elu ei laienda meid teadmisega, vaid sellega, mille me oma sĂŒdames lĂ€bi laseme.
Kolmas ring on nÀhtamatu.
Seda ei saa mÔÔta ega seletada.
Seda saab ainult elada.
See ring kasvab iga kord, kui annad andeks, kui julged tunda, kui tunned kaasa, kui valid armastuse â mitte mugavuse.
SĂŒda on tark mitte sellepĂ€rast, et ta teab vastuseid, vaid sellepĂ€rast,
et ta ei lĂ”peta kunagi kĂŒsimist.
âSĂŒda on kompass, mitte kaart.â
â Rumi
đđđ
#elutarkusevahetus

