Filosoofiline mÔtisklus inimese sisemisest maailmast
đż Sissejuhatus
Vanades lugudes ja mĂŒĂŒtides on inimesed sageli jagatud erinevatesse rĂŒhmadesse â hĂ”imudesse, seisustesse vĂ”i gildidesse. Need lood ei rÀÀgi aga ainult ĂŒhiskonnast. Sageli peegeldavad need inimese sisemist maailma.
Tegelikult ei kuulu inimene ainult ĂŒhte âkildaâ.
Ta kannab neid kÔiki enda sees.
Ăhel hetkel juhib teda julgus, teisel kaastunne.
Vahel rÀÀgib temas mĂ”istus, vahel sĂŒda.
Filosoofid ja targad on ammu mÀrganud, et inimese sisemine elu on justkui erinevate jÔudude tasakaal.
âInimene on vĂ€ikene maailm.â
â Demokritos
Justkui elaksid meie sees erinevad kildad â nĂ€htamatud, kuid vĂ€ga mĂ”jukad.
đż Seitse nĂ€htamatut kilda inimese sees
đż 1. TĂ”e kild
See osa inimesest otsib ausust ja selgust.
Ta ei taha elada illusioonides, vaid kĂŒsib: mis on tegelikult tĂ”si?
TĂ”e kild paneb inimest kahtlema, kĂŒsima ja uurima.
âTarkus algab imestusest.â
â Sokrates
âTĂ”de ei sĂŒnni enamuse otsusest.â
â Galileo Galilei
Kui see kild Ă€rkab, ei rahuldu inimene enam ainult kuulduga â ta tahab ise nĂ€ha ja mĂ”ista.
đż 2. MĂ”istuse kild
See on inimese analĂŒĂŒtiline pool â see, mis uurib, Ă”pib ja mĂ”testab maailma.
MÔistuse kild loob teaduse, filosoofia ja teadmise.
âJulge kasutada oma mĂ”istust.â
â Immanuel Kant
âHaridus ei ole teadmiste tĂ€itmine, vaid mĂ”tlemise sĂŒĂŒtamine.â
â Platon
Ilma selle killeta jÀÀks inimene lihtsalt harjumuste vangiks.
đż 3. Julguse kild
Iga inimene kannab endas osa, mis julgeb astuda tundmatusse.
See kild Àrkab siis, kui tuleb teha raske otsus vÔi minna teed, mida teised ei kÀi.
âĂnn soosib julgeid.â
â Vergilius
âSee, kes jĂ€rgib rahvahulka, ei jĂ”ua tavaliselt rahvahulgast kaugemale.â
â Albert Einstein
Julguse kild on sageli see, mis muudab inimese elu.
đż 4. Kaastunde kild
Inimese sĂŒda ei ole loodud ainult iseenda jaoks.
Kaastunne vÔimaldab meil mÔista teisi, nÀha nende valu ja rÔÔmu.
âOle lahke â iga inimene, keda kohtad, peab oma lahingut.â
â Platon
âSeal, kus kasvab armastus, kasvab ka elu.â
â Mahatma Gandhi
Ilma selle killeta muutuks maailm kĂŒlmaks ja karmiks.
đż 5. Loovuse kild
See on inimese osa, mis nÀeb maailma mitte ainult sellisena, nagu ta on, vaid ka sellisena, nagu ta vÔiks olla.
Loovuse kild sĂŒnnitab kunsti, ideid ja uusi vĂ”imalusi.
âInimene peab endas kandma kaost, et sĂŒnnitada tantsiv tĂ€ht.â
â Friedrich Nietzsche
âKujutlusvĂ”ime on tĂ€htsam kui teadmised.â
â Albert Einstein
Just see kild muudab maailma vÀrvilisemaks.
đż 6. Vaikuse kild
Inimese sees on ka osa, mis ei rÀÀgi palju.
See osa kuulab.
Seal sĂŒnnivad taipamised, mida ei saa kiirustades leida.
âVaikus on suur jĂ”u allikas.â
â Laozi
âMeil on kaks kĂ”rva ja ĂŒks suu, et me kuulaksime rohkem kui rÀÀgiksime.â
â Epiktetos
Selles vaikuses kohtab inimene sageli iseennast.
đż 7. Tarkuse kild
Kui kĂ”ik eelnevad pooled hakkavad tasakaalu leidma, sĂŒnnib midagi uut â tarkus.
Tarkus ei ole ainult teadmised.
See on elu mÔistmine.
âSuurim tarkus on teada, et sa ei tea kĂ”ike.â
â Sokrates
âKes tunneb iseennast, nĂ€eb selgelt.â
â Laozi
Tarkuse kild ĂŒhendab kĂ”ik teised.
đż LĂ”ppsĂ”na
Inimene ei ole ainult ĂŒks omadus.
Ta ei ole ainult julge, ainult tark vÔi ainult kaastundlik.
Ta on kÔigi nende jÔudude tasakaal.
Elu ei ole ainult ĂŒhe kilda valimine.
See on Ôppimine kuulama kÔiki neid hÀÀli enda sees.
Ja vĂ”ib-olla seisneb kĂŒpsus selles, et inimene ei lase ĂŒhel kilal valitseda.
Ta Ă”pib neid ĂŒhendama.
đż Tarkusetera
Iga inimene kannab endas tervet maailma.
Ja mida paremini ta Ôpib tundma oma sisemisi kildu,
seda terviklikumaks muutub tema elu.
