Isaac Newton kirjutas: “Kui olen suutnud nĂ€ha kaugemale, siis ainult sellepĂ€rast, et olen seisnud hiiglaste Ă”lgadel.” See lause ei ole pelgalt teadlase tagasihoidlikkus, vaid universaalne meeldetuletus â meie tĂ€napĂ€evane tarkus, vĂ”imekus, julgus ja arusaam on sageli tĂ”ukunud neist, kes enne meid on ehitanud teed, andnud tuge, avanud ukse vĂ”i hoidnud meid kukil.
đżĂpetaja ja Ă”pilane â vestlus mĂ€lujĂ”u ja alandlikkuse kohta
Ăpilane: Ăpetaja, miks sa ĂŒtled, et enne kui astume edasi, peaksime tagasi vaatama?
Ăpetaja: Sest see, kes ei mĂ€leta, mille najal ta seisab, hakkab pidama ennast maailma keskpunktiks. Ja see pole tarkus, vaid uhkus. “TĂ€nulikkus avab ukse alandlikkusele, ja alandlikkus on tarkuse lĂ€vepakk.”
Ăpilane: Kas mitte meie edusammud pole ikka meie enda tehtud?
Ăpetaja: Jah, kuid harva ihuĂŒksinda. Kes sind toetas, kui sa esimest korda kĂ€ima Ă”ppisid? Kes hoidis su kĂ€tt, kui sa komistasid mĂ”tte– vĂ”i eluteel? Kes jagas sinuga oma leiba, teadmisi, armastust? Kui vaatad ausalt, nĂ€ed, et su teekond on punutud sadade inimeste vaiksetest panustest.
“Iga inimene, kes peab meeles, et me kĂ”ik istume kellegi Ă”lgadel, vĂ”ib saada hiiglaseks.” â Noah BenShea
Ăpilane: Mida teha, et mitte unustada?
Ăpetaja: Kujunda harjumus mĂ€rgata. Ăhtuti enne magamaminekut kĂŒsida endalt: kelle Ă”lgadel ma tĂ€na seisin? Ja ĂŒles kirjutada â kasvĂ”i mĂ”ttes. See kasvatab sinu hingejĂ”udu rohkem kui miski muu.
“Kui saad aru, kui paljudel Ă”lgadel sa seisad, tunned end tĂ”epoolest pikana ja vaimselt rikkamana.”
Ăpilane: Aga kui ma unustan ja muutun uhkeks?
Ăpetaja: Siis sa muutud koormaks. Aga Ă€ra karda eksida â peaasi, et sa Ă”pid. “Kui me ei tunnista neid, kes meid on kandnud, siis me ei suuda ise kanda teisi.”
Ăpilane: Milline on siis tĂ”eline hiiglane?
Ăpetaja: See, kes ise seisab tugevalt, ent suudab teisi enda Ă”lgadele tĂ”sta. See, kes mĂ€letab, et ei ole tĂ”usnud ĂŒksinda. Ja see, kes ei nĂ”ua aplausi, vaid tegutseb vaikuses.
“Uhkust on raske taluda, ent alandlikkus kannab tarkust.”
Â
đżElus ei ole me kunagi ĂŒksinda. Meie jalgade all on pĂ”rand, mille on loonud teised. Meie seljataguseks on inimeste headus, pingutus ja ohverdus. Iga “aitĂ€h” on sillaehitus. Iga meelespidamine on samm vaimses kasvus. Ja iga hetk, mil oleme kellegi Ă”lgadel, on meie vĂ”imalus saada ise kellelegi toeks.
Kui oled tÀnulik, oled juba rikkam, kui arvad.
#Elutarkusevahetusđż