Millal rÀÀgib vaikus rohkem kui sÔnad?
âKes oma suud valvab, hoiab oma hinge, aga kes oma huuled valla pÀÀstab, sellele tuleb hukatus.â
â ĂpetussĂ”nad 13:3
đĂhel hommikul kutsus Ă”petaja Ă”pilase enda juurde.
âTĂ€na annan sulle kummalise ĂŒlesande.â
âMillise?â
âRÀÀgi ainult siis, kui sinu sĂ”nad on tĂ”esti vajalikud.â
Ăpilane naeratas. âSee ei saa ju raske olla.â
Ăpetaja ainult muigas. âĂhtul rÀÀgime uuesti.â
đElutarkuse vahetus
Ăpilane veetis terve pĂ€eva Ă”petaja kĂ”rval.
Kui teised vaidlesid, jÀi ta vait.
Kui keegi kurtis, kuulas ta.
Kui tekkis soov oma arvamust avaldada, kĂŒsis ta endalt: Kas see on vajalik?
Mitu korda jĂ€i lause ĂŒtlemata.
Mitu korda mÀrkas ta hoopis midagi, mida ta varem polnud tÀhele pannud.
Ăhtul tuli ta Ă”petaja juurde.
Ăpetaja: Kuidas pĂ€ev möödus?
Ăpilane: Palju raskemini, kui ma arvasin.
Ma avastasin, kui sageli rÀÀgin lihtsalt harjumusest.
Ăpetaja: Mida sa veel mĂ€rkasid?
Ăpilane: Kui mina vaikisin, hakkasin kuulma teiste mĂ”tteid.
Ja veel rohkem⊠hakkasin kuulma iseennast.
Ăpetaja: Kas vaikus Ă”petas sind?
Ăpilane: Rohkem kui terve nĂ€dal loenguid.
Ăpetaja: Miks?
Ăpilane: Sest sĂ”nad tĂ€idavad ruumi.
Vaikus tĂ€idab sĂŒdame.
đż TĂ€hendamissĂ”na “Vaikne allikas”
KÔrgel mÀgedes voolas kaks allikat.
Ăks mĂŒhises valjult ĂŒle kivide.
Teine voolas tasa ja peaaegu hÀÀletult.
RĂ€ndurid peatusid esmalt mĂŒriseva vee juures.
Aga kui nad janu kustutada tahtsid, lÀksid nad vaikse allika juurde.
Noor rĂ€ndur kĂŒsis vanalt karjaselt:
âMiks?â
Karjane vastas: âSee, mis teeb kĂ”ige rohkem lĂ€rmi, ei ole alati kĂ”ige sĂŒgavam.
SĂŒgavaim vesi voolab sageli vaikselt.â
đ Tarkusehetk
Ăpetaja ĂŒtles: âVaikimine ei tĂ€henda, et sul pole midagi öelda.
See tÀhendab, et sa oled Ôppinud valima, millal rÀÀkida.
Tark inimene ei mÔÔda oma vÀÀrtust öeldud sÔnade hulga jÀrgi.
Ta mÔÔdab seda nende kaaluga.â
đ Ăpilase taipamine
Ăpilane jĂ€i mĂ”ttesse.
âNĂŒĂŒd ma mĂ”istan.
Ma arvasin, et tark inimene rÀÀgib palju.
Tegelikult rÀÀgib ta siis, kui tema sĂ”nad vĂ”ivad tuua valgust, rahu vĂ”i tĂ”de.â
Ăpetaja noogutas.
âJa vahel on kĂ”ige targem lauseâŠ
vaikimine.â
đMaailm on tĂ€is sĂ”nu. Arvamusi. Vaidlusi. Kiirust.
Aga inimese hing vajab aeg-ajalt vaikust, et kuulda seda, mida mĂŒra varjab.
Vaikuses sĂŒnnivad kĂ”ige ausamad kĂŒsimused.
Vaikuses kĂŒpsevad targad vastused.
Ja vaikuses Ôpib inimene eristama, millal tema sÔnad ehitavad ja millal lÔhuvad.
Kes Ă”pib oma keelt valitsema, Ă”pib tasapisi valitsema ka oma meelt ja sĂŒdant.
âKes oma suud valvab, hoiab oma hinge.â
â ĂpetussĂ”nad 13:3
âLeebe vastus vaigistab raevu, aga haavav sĂ”na Ă”hutab viha.â
â ĂpetussĂ”nad 15:1
âIsegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib.â
â ĂpetussĂ”nad 17:28
âOlgu iga inimene kĂ€rmas kuulma, pika meelega rÀÀkima ja pika meelega vihastuma.â
â Jaakobuse 1:19
âRÀÀkimine on hĂ”be, vaikimine kuld.â
â Eesti vanasĂ”na
âEnne kuula kaks korda, siis rÀÀgi ĂŒks kord.â
â Rahvatarkus
âVaikus ei ole tĂŒhjus. Vaikus on koht, kus tarkus saab sĂ”nad enne nende sĂŒndi lĂ€bi kaaluda.â
â Elutarkus
đđđ

