Isaac Newton kirjutas: “Kui olen suutnud näha kaugemale, siis ainult sellepärast, et olen seisnud hiiglaste õlgadel.” See lause ei ole pelgalt teadlase tagasihoidlikkus, vaid universaalne meeldetuletus — meie tänapäevane tarkus, võimekus, julgus ja arusaam on sageli tõukunud neist, kes enne meid on ehitanud teed, andnud tuge, avanud ukse või hoidnud meid kukil.
🌿Õpetaja ja õpilane – vestlus mälujõu ja alandlikkuse kohta
Ă•pilane: Ă•petaja, miks sa ĂĽtled, et enne kui astume edasi, peaksime tagasi vaatama?
Ă•petaja: Sest see, kes ei mäleta, mille najal ta seisab, hakkab pidama ennast maailma keskpunktiks. Ja see pole tarkus, vaid uhkus. “Tänulikkus avab ukse alandlikkusele, ja alandlikkus on tarkuse lävepakk.”
Ă•pilane: Kas mitte meie edusammud pole ikka meie enda tehtud?
Õpetaja: Jah, kuid harva ihuüksinda. Kes sind toetas, kui sa esimest korda käima õppisid? Kes hoidis su kätt, kui sa komistasid mõtte- või eluteel? Kes jagas sinuga oma leiba, teadmisi, armastust? Kui vaatad ausalt, näed, et su teekond on punutud sadade inimeste vaiksetest panustest.
“Iga inimene, kes peab meeles, et me kõik istume kellegi õlgadel, võib saada hiiglaseks.” – Noah BenShea
Ă•pilane: Mida teha, et mitte unustada?
Õpetaja: Kujunda harjumus märgata. Õhtuti enne magamaminekut küsida endalt: kelle õlgadel ma täna seisin? Ja üles kirjutada – kasvõi mõttes. See kasvatab sinu hingejõudu rohkem kui miski muu.
“Kui saad aru, kui paljudel õlgadel sa seisad, tunned end tõepoolest pikana ja vaimselt rikkamana.”
Ă•pilane: Aga kui ma unustan ja muutun uhkeks?
Ă•petaja: Siis sa muutud koormaks. Aga ära karda eksida – peaasi, et sa õpid. “Kui me ei tunnista neid, kes meid on kandnud, siis me ei suuda ise kanda teisi.”
Õpilane: Milline on siis tõeline hiiglane?
Õpetaja: See, kes ise seisab tugevalt, ent suudab teisi enda õlgadele tõsta. See, kes mäletab, et ei ole tõusnud üksinda. Ja see, kes ei nõua aplausi, vaid tegutseb vaikuses.
“Uhkust on raske taluda, ent alandlikkus kannab tarkust.”
Â
🌿Elus ei ole me kunagi ĂĽksinda. Meie jalgade all on põrand, mille on loonud teised. Meie seljataguseks on inimeste headus, pingutus ja ohverdus. Iga “aitäh” on sillaehitus. Iga meelespidamine on samm vaimses kasvus. Ja iga hetk, mil oleme kellegi õlgadel, on meie võimalus saada ise kellelegi toeks.
Kui oled tänulik, oled juba rikkam, kui arvad.
#Elutarkusevahetus🌿