đź’—“Kõik armastused algavad pimeduses. KĂĽpsus algab hetkel, mil me julgeme tule sĂĽĂĽdata.“
— Elara Minos, suhetefilosoof
“Armastus ei taha, et sa oleksid pime. Ta tahab, et sa näeksid — ja valiksid ikkagi.“
— Ravi Shanteya, hingeõpetaja
💗Armastus võib olla valgus — aga ta võib olla ka udu.
Mitte sellepärast, et inimene meie kõrval oleks vale, vaid sellepärast, et me näeme teda läbi oma hirmude.
Silmaklappidega armastus ei ole halb armastus.
Ta on algus.
Ta on armastus, mis pole veel puhastunud hirmust kaotada, vajanud kinnitust, otsinud peeglit ja pääseteed.
Me kõik alustame armastamist silmadega,
aga küpsus algab hetkel, mil me õpime armastama nägemisega.
Eesti pärimus ĂĽtleb: “Pime sĂĽda näeb und, ärganud sĂĽda näeb inimest.“
💗 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: Õpetaja… mis on silmaklappidega armastus?
Õpetaja: See on armastus, mis ei näe tervikut.
Armastus, mis näeb ainult seda külge, mida ta vajab — mitte seda, mis on.
Silmaklapid ei tule armastusest, nad tulevad hirmust.
Õpilane: Aga kas pole loomulik näha teises inimest, keda me tahame näha?
Ă•petaja: On.
Iga algus on illusioon.
Iga suhe algab loo jutustamisest — mitte tõe nägemisest.
Friedrich Nietzsche on öelnud: „Me armastame oma ideed teisest inimesest.“
See on paratamatu.
Aga ühel hetkel peab inimene otsustama — kas ta armastab ideed või inimest.
Õpilane: Kuidas ma tean, et ma armastan pimedalt, mitte päriselt?
Õpetaja: Kui sa ei taha näha varju.
Kui sa kardad tõde.
Kui sa loodad, et teine ei muutu — või et muutub just nii, nagu sina tahad.
Kui sa püüad hoida suhet õhus hirmuga, aga mitte tõega.
Konstellatsioonitarkus ütleb: „Idealiseerimine katkestab hingevoo.“
Sest kui näed vaid poolt, kaod tervikus.
Ă•pilane: Ja mis juhtub siis, kui silmaklapid kaovad?
Ă•petaja: Siis algab armastus. Alles siis.
Varem oli see kiindumus, vajadus, lootus, fantaasia.
Rumi ütleb: „Silm, mis armastab, peab õppima nägema ka pimeduses.“
Armastus ei ole pilt.
Armastus on nägemise viis.
Õpilane: Aga kas tõde ei tee haiget?
Õpetaja: Vahel teeb. Kuid tõde ei lõhu.
Illusioon lõhub.
Piibel ütleb: „Armastus rõõmustab tõe üle“ (1Kr 13:6).
Kui tõde hävitab suhte, siis see polnud armastus, vaid kokkulepe illusiooni kasuks.
Ă•pilane: Kuidas ma siis eemaldan silmaklapid?
Ă•petaja: Kolm sammuga:
đź’—Luba teisel olla tema ise.
— Ilma parandamata, kontrollimata, soovimata teda muuta.
đź’—Vaata ka varju.
— Mitte hukkamõistuga, vaid mõistmisega.
đź’—Vaata ka enda varju.
— Sest tihti ei näe me mitte inimest, vaid oma haavade peegeldust.
Eesti pärimus ütleb: „See, kes näeb tervikut, näeb ka südamesse.“
💗Tarkusehetk – õpetajalt: „Armastus ei vaja silmaklappe.
Ta vajab avatud silmi ja avatud sĂĽdant.
Tõeliselt armastada tähendab näha — ja armastada ikkagi.“
💗 Õpilase taipamine: „Ma mõistan nüüd…
Silmaklappidega armastus kardab valgust.
Tõeline armastus ei karda.
Ta ei vaja täiuslikku inimest,
💗 Lõppmõtisklus: Mõni armastus elab unenäos. Mõni hingab päriselt.
Silmaklapid ei ole viga — need on teekonna esimene peatükk.
Kuid ühel päeval tuleb hetk, mil me avame silmad ja näeme inimest oma ees kogu tema ebatäiusliku iluga.
Just sellisel hetkel tõuseb armastus unest üles — ja saab päriselt alguse.
„Armastus saab tõeliseks mitte siis, kui illusioon kukub — vaid kui süda jääb pärast seda püsima.“
— Cassian Morel, eetikaõpetlane
Kui silmaklapp langeb, ei kao armastus. Kaob vaid pilt, mis takistas nägemast tõelisust.“
— Seren Valerius, hingeõpetaja
đź’—đź’—đź’—
#elutarkusevahetus