âInimene nĂ€eb, mis on silma ees, aga Issand nĂ€eb sĂŒdamesse.â â Piibel
đMaailm armastab seda, mis sĂ€rab.
Me imetleme ilusaid riideid, hoolitsetud vÀlimust, uhkeid autosid ja vÀliseid saavutusi. Kuid elu suur paradoks on see, et kÔige vÀÀrtuslikumad asjad ei paista sageli silma.
Headus ei sÀra nagu kuld.
Kaastunne ei kanna ehteid.
Tarkus ei vaja aplausi.
Ja ometi on just need vÀÀrtused need, mis jÀÀvad inimeste sĂŒdametesse kauaks pĂ€rast seda, kui vĂ€line ilu on tuhmunud.
đElutarkuse vahetus, dialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Ăpilane: Ăpetaja, miks inimesed nii palju vĂ€limusele tĂ€helepanu pööravad?
Ăpetaja: Sest silmad mĂ€rkavad enne sĂŒdant.
Ăpilane: Kas see on vale?
Ăpetaja: Ei. Ilu on kingitus. Kuid probleem algab siis, kui inimene peab vĂ€limust kogu tĂ”eks.
Ăpilane: Kas siis vĂ€limus polegi oluline?
Ăpetaja: Ta on nagu raamatu kaas.
Ta vÔib kutsuda avama raamatu, kuid ta ei rÀÀgi veel loo sisust.
Ăpilane: Mida inimesed siis tegelikult mĂ€letavad?
Ăpetaja: Mitte alati seda, kuidas sa vĂ€lja nĂ€gid.
Nad mÀletavad, kuidas nad end sinu juures tundsid.
Ăpilane: Kas sĂŒda on siis tĂ€htsam kui suled?
Ăpetaja: KĂŒsi parem ĂŒhe paabulinnu kĂ€est.
đTĂ€hendamissĂ”na â Paabulind ja öökull
Kord jalutas paabulind linnaturul oma sÀravate sulgedega.
Tema kÔrval kÔndis uhke isand, kes tutvustas teda kÔigile möödujatele.
âVaadake, kui kaunis ta on!â ĂŒtles ta.
Paabulind keerutas ennast veelgi uhkemalt.
Puu otsas istus vana öökull ja jÀlgis toimuvat.
Ăhtul, kui turg oli tĂŒhjaks jÀÀnud, kĂŒsis paabulind: âKas inimesed imetlesid tĂ€na mind?â
âMĂ”ned imetlesid,â vastas öökull.
âKas ma olin siis kĂ”ige ilusam?â
Ăökull naeratas.
âMa nĂ€gin tĂ€na ka vana naist, kes jagas oma viimase leivatĂŒki nĂ€ljasele lapsele. Ja meest, kes aitas vÔÔral koormat kanda. Nende ilu ei paistnud silma, kuid see jĂ€i sĂŒdamesse.â
Paabulind jÀi mÔttesse.
âKas siis suled polegi kĂ”ige tĂ€htsamad?â
âSuled pĂŒĂŒavad pilke,â vastas öökull. âAga sĂŒda puudutab hingi.â
đ Tarkusehetk
VÀlimus vÔib avada ukse.
Iseloom otsustab, kas inimene tuppa jÀÀb.
Ilu vÔib köita pilgu.
Headus köidab sĂŒdame.
Tark inimene hoolitseb oma vÀlimuse eest.
Tark ja kĂŒps inimene hoolitseb ka oma sĂŒdame eest.
đĂpilase taipamine
Ăpilane: NĂŒĂŒd ma mĂ”istan.
Pole midagi halba selles, kui inimene soovib ilus vÀlja nÀha.
Ăpetaja: Muidugi mitte.
Ăpilane: Kuid kui kogu tĂ€helepanu lĂ€heb ainult sulgedele, vĂ”ib sĂŒda nĂ€lga jÀÀda.
Ăpetaja: Just nii.
Paljud inimesed kulutavad aastaid peegli ees, kuid vÀga vÀhe aega oma hinge ees.
đEesti pĂ€rimustarkus ĂŒtleb: âRiie ei tee meest ega ehe inimest.â
Samamoodi ei tee kallis kleit, uus soeng ega uhke vÀlimus inimest vÀÀrtuslikuks.
Need vÔivad kaunistada vÀlist kuju.
Kuid inimese tĂ”eline vÀÀrtus sĂŒnnib sellest, kuidas ta kohtleb teisi, kuidas ta armastab, aitab ja mĂ”istab.
đSuled pĂŒĂŒavad pilke.
đSĂŒda jĂ€tab jĂ€lje.
Ja sageli mĂ€letatakse aastate pĂ€rast mitte seda, kui ilus inimene vĂ€lja nĂ€gi, vaid seda, kui ilus inimene ta oli. đ

