🌿 Sissejuhatus
Kahel õpetajal olid kaks täiesti erinevat teed.
Üks õpetas käsitööd — tema maja oli alati rahvast täis, sest kätega loodud oskus andis kohe leiva lauale.
Teine õpetas tarkust — tema ümber valitses vaikus, vaid mõned möödujad küsisid nõu, kuid keegi ei jäänud püsima.
See peegeldab vana tõde: mida saab käega katsuda või rahas mõõta, seda hinnatakse kiiresti; aga see, mis kasvatab hinge ja mõistust, vajab teistsugust silma ja südant.
🌿Dialoog – õpetaja ja õpilase vahel
Õpilane: „Õpetaja, miks on nii, et käsitöö õpetajal on palju õpilasi, aga tarkuse õpetaja istub üksi puu all?“
Õpetaja: „Sokrates ütles: „Tõeline tarkus on teadmine, kui vähe me tegelikult teame.“
Paljud tahavad oskusi, mis kohe toovad kasu, kuid vähesed julgevad minna sinna, kus esmalt tuleb tunnistada oma teadmatust.“
Õpilane: „Aga miks inimesed ei otsi tarkust, kui see võib muuta kogu elu paremaks?“
Õpetaja: „Platon ütles: „Tõde on harva meeldiv ja meeldiv on harva tõde.“
Tarkuse tee on aeglane, vahel valus ja ei too kohe nähtavat tulu. Seepärast valivad paljud lihtsama — õppida tegema asju, mida saab müüa või mille eest saab kiitust.“
Õpilane: „Kas pole siis lootusetu? Kui keegi ei taha tarkust, milleks seda jagada?“
Õpetaja: „Laozi tuletas meelde: „Kes teisi tunneb, on tark; kes iseennast tunneb, on valgustatud.“
Tarkus ei ole kaup, mida peab igaüks ostma. Mõned seemned tärkavad alles siis, kui muld on valmis. Õpetaja ei saa sundida õpilast õppima — ta saab vaid istuda ja hoida valgust, kuni keegi tuleb ja otsib seda ise.“
Õpilane: „Kuid maailm tundub eelistavat kasumit ja nähtavat edu. Kas tarkus ei jäägi siis varju?“
Õpetaja: „Seneca ütles: „Kes iseennast valitseb, see on rikkam kui kõik, kes valitsevad maid ja rahvaid.“
Tarkuse rikkus ei ole kuld ega vara — see on vabadus, sisemine rahu ja õige koht elus. Kõik muu on mööduv.
Vaata ringi: võimsad ja rikkad töötavad päeval ja ööl, et kasvatada oma mõju. Ometi satuvad nad harva tõelise tarkuse juurde, sest tarkus paneb küsima: Miks juhib meid see, kes juhib, ja mitte see, kellelt ta on õppinud?
Tõeline tarkus ei himusta troone, kuid ta võib kõigutada nende jalgealust.“
Õpilane: „Aga kuidas siis elada targalt maailmas, mis hindab peamiselt nähtavat?“
Õpetaja: „Marcus Aurelius kirjutas: „Inimesed otsivad pigem seda, mis tundub, kui seda, mis on.“
Tarkus ei põgene maailma eest, kuid ta ei lase end maailma hinnangul juhtida. Tark inimene võib teha tööd, luua ja jagada, kuid ta ei anna ära oma hinge tõde.“
Õpilane: „Nii et tarkus ei pruugi tuua rikkust ega tunnustust, aga ta toob midagi suuremat?“
Õpetaja: „Piibel ütleb: „Austus Issanda ees on tarkuse algus.“ (Õpetussõnad 9:10)
Kui austad elu ja tõde, hakkad elama nii, et ei kaota ennast. Ja rahvatarkus kinnitab: „Kes iseennast ei tunne, see teisi ei mõista.“
Tarkus on oskus elada kooskõlas iseenda ja maailmaga, isegi siis, kui maailm seda kohe ei mõista.“
🌿 Kokkuvõte
Maailm vajab nii neid, kes loovad nähtavat, kui ka neid, kes hoiavad nähtamatut.
Käsitöö õpetaja täidab kodu, tarkuse õpetaja täidab hinge.
Mõlemad on olulised, kuid tarkus ei saa kunagi muutuda kiireks kaubaks — ta vajab otsijat, kes on valmis küsima ja kuulama. Kui see hetk saabub, on õpetaja, kes on aastaid vaikinud ja oodanud, hindamatu.
Tarkuse tee ei ole kerge ega kiire.
Ent kui võimukad seda väldivad, pole see tarkuse nõrkus — see on märk tema jõust.
Tõeline tarkus ei vaja trooni, kuid ta võib muuta maailma alustalasid.