🤍Ego ülekavaldamise retsept🤍

🤍„Ego on masin, ja kui ta peab midagi uutmoodi tegema, kaotab ta järje.“
— Osho

🤍Sissejuhatus: Ego on kui vana tark masin, kes usub, et teab elu reegleid. Ta on nagu programmeeritud süsteem, mis reageerib alati ühtemoodi: kui sind kritiseeritakse – kaitse end; kui sind jäetakse üksi – kurvasta; kui sind eiratakse – vihasta.
Ja ometi, elu ei ole masin. Elu on tants.
Ego ei mõista tantsu, sest tantsus puudub loogika. Selles on ainult liikumine, vool, hetk.
Kui tahad ego üle kavaldada, ära võitle temaga. Lihtsalt üllata teda.
Tee midagi, mida ta ei oska oodata – ja ta kaotab oma võimu.

🤍Õpetaja ja õpilase dialoog

Õpilane: Õpetaja, ma olen vahel kurb ja isegi siis, kui mõistus ütleb, et kõik on hästi, tunnen sees nagu raskust. Mida teha, kui ego kasutab mu kurbust, et mind kinni hoida?

Õpetaja: Tantsi. Või mine duši alla.
Tunne, kuidas vesi libiseb üle su naha ja viib endaga kaasa kõik, mis pole päriselt sinu oma.
Ego ei oska tantsida ega vett tunda – tal pole keha.
Kui sa liigud, kui sa hingad, kui sa naerad, jääb ta hetkeks segadusse.
See on sinu võimalus pääseda tema haardest.

Õpilane: Aga kui ego harjub sellegagi ära? Kui ta hakkab aru saama, et ma kasutan vett ja tantsu teda vaigistamiseks?

Õpetaja (naeratades): Siis tee midagi muud! Ego on nagu kaval laps – kui ta õpib su triki selgeks, muuda mängu.
Ego elab korduses, aga sina saad teda ĂĽllatada.
Täna tantsi, homme vaiki.
Ühel päeval hinga, järgmisel laula.
Ego küsib siis segaduses: „Mis toimub? Kuidas saab keegi kurb olles laulda?“
Ja sel hetkel oled sina vaba.

Õpilane: See tundub mänguline, aga sügaval sisimas on mul vahel tunne, et ego on tugevam kui mina.

Õpetaja: Ego tundub tugev ainult seni, kuni sa teda usud.
Kui sa vaatad teda armastusega, mitte hirmuga, näed, et ta on lihtsalt muster – vana kaitsemehhanism, mis ei tea, et oled juba suureks kasvanud.
Võta ta õrnalt kaasa, naerata talle, ja tee midagi täiesti teistsugust.
Kallistus võib lõhkuda viharingi.
Vaikus võib lahustada draama.
Uudsus on ego surm.

🤍Tarkusehetk – õpetajalt: „Ego on nagu jäine järv – see püsib vaid seni, kuni sa kardad jääle astuda.
Aga kui sa tantsid seal julgelt, muutub jää veepeegliks, milles näed oma hinge.
Ego ei talu soojust, mängulisust ega armastust.
Seepärast naera, tantsi, üllata ja hinga – ja ta sulab iseenesest.“

🤍Õpilase taipamine: „Ma mõistan nüüd – ego ei vaja võitlust, vaid segadust.
Kui ma teen midagi ootamatut, ei saa ta enam mind juhtida.
Kui ma vastan vihale naeratusega ja kurbusele liikumisega,
muutub kogu mu olemus kergemaks.
Ego kaotab oma jõu seal, kus algab elu.“

🤍Lõppmõtisklus: Ego ei karda valu – ta toitub sellest.
Aga ta ei oska midagi peale hakata rõõmu, tantsu, hetke, naeru ja vaikusega.
Sest nendes puudub struktuur. Seal on ainult elu ise.

Nii et järgmine kord, kui tunned, et ego tahab sulle öelda: „Sa oled ohver, sa oled õnnetu,“
mine ja tee midagi täiesti ootamatut.
Vaata päikese poole.
Hinga.
Naera ilma põhjuseta.
Kallista kedagi, keda sa just tahtsid kritiseerida.

Ja sa näed – ego haihtub nagu suits valguses.

🕊️ „Tee aken lahti ja lase sisse värsket õhku.“
— Osho🤍🤍🤍

#elutarkusevahetus

Ostukorv