Mõnikord jääme elu keerdkäikudes toppama mitte seetõttu, et poleks teed, vaid seepärast, et oleme unustanud omaenda võimaluse suunda muuta. Me elame ajastul, kus valikute rohkuses võib omaenda sisemine vabadus jääda märkamatuks. Kuid igas inimeses peitub ürgne vägi — teadlikkus, et ta ei ole kellegi teise loo kõrvaltegelane, vaid oma elu looja. See lugu õpetaja ja õpilase vahel on kutse ärgata ohvrirollist, meenutades pärimustarkuse lihtsaid ja ajatutena kõlavaid tõdesid. See on meeldetuletus: tarkus ei karju, vaid sosistab, ja vastutus on tee meelerahu ja vabaduseni.
Dialoog
Õpilane: Õpetaja, miks ma tunnen end vahel justkui elust mahajäetuna? Nagu teised teeksid minuga, mis tahavad, ja mina ainult talun.
Õpetaja: Sest sa oled unustanud, et su jalad on sinu all, mitte kellegi teise meelevallas. Elu ei kanna sind – sa kõnnid ise. “Me ei saa valida, mida elu meile toob, kuid me saame valida, kuidas me vastame.” — Epiktetos
Õpilane: Aga kui keegi on mulle haiget teinud? Kas ma ei tohigi tunda valu ega oodata, et keegi mõistaks?
Õpetaja: Valu on tõeline, ent ohvriroll on valik. Vanarahvas ütles: „Ära jää nutu äärde öömajale.“ Valu tuleb kuulata, aga mitte selles elama asuda. „Kui tunned valu, ära ehita sinna telki. Kuula, mida see õpetab, ja liigu edasi.“ — Thich Nhat Hanh
Õpilane: Kuidas ma siis tean, millal on aeg minna?
Õpetaja: Kui su süda väsib õigustamast neid, kes sind ei kuula. Kui su vaikus karjub rohkem kui su sõnad. Kui sa mõistad, et truudus teistele ei tohi olla reetmine iseendale. „Ära seo end sinna, kust kaja enam ei tule.“ — Rahvatarkus
Õpilane: Mida teha siis, kui vanad sidemed hakkavad mind pidurdama?
Õpetaja: Pinguta oma ringi. Meie esiemad õpetasid: „Hoia tuli oma koldes ja lase suitsul minna sinna, kus tuul teda kannab.“ Mõni inimene kuulub su loosse ainult üheks peatükiks. „Kõigel on määratud aeg ja igal tegevusel taeva all on oma aeg.“ — Koguja 3:1
Õpilane: Aga kas lahti laskmine ei jäta mind üksi?
Õpetaja: Ei jäta. See jätab sind ausaks. Ja aus inimene on alati kodus iseenda juures. Mäleta: „Kes end ei unusta, ei eksi ka võõral rajal.“ „Tõde teeb teid vabaks.“ — Johannese 8:32
Õpilane: Aitäh. Nüüd ma näen – ma ei pea ootama, et maailm muutub. Ma võin ise otsustada, kuhu ma astun.
Õpetaja: Just. Sa oled mitte ohver, vaid valguse kandja omaenda rajal. „Kes hoiab vaikust, see hoiab väge.“ — Pärimustarkus
Tarkuse vahetus õpetaja ja õpilase vahel tuletab meelde, et meie elu suund ei sõltu alati välistest jõududest, vaid sisemisest otsusest. Ohvrirollis viibimine võib tunduda loomulik, kui elu teeb haiget, kuid pärimustarkus annab meile teise tee: sisemise selguse ja aususe kaudu saab taastada oma väe. Iga inimene on väärt elamist täies kohalolus, vabaduses ja selguses – ning igaüks võib selle teekonna uuesti alustada.
Meie esivanemad ei andnud meile valmis vastuseid, vaid teeviidad – mõtted, mis avanevad siis, kui süda on valmis kuulama. Elu ei küsi meilt täiuslikkust, vaid kohalolu. Ja mõnikord piisab ühest ainsast teadlikust otsusest, et kogu elusuund muutuks. Olgu see tarkuse vahetus sulle meenutuseks, et sul on voli, vägi ja vabadus – ja et oma elu valgustamiseks ei pea sa ootama teiste heakskiitu. Piisab, kui süüdatud on sinu enda tuli.
„Ära jää kauaks sinna, kus su hing ei laula.“ — Meister Eckhart