🌿Elutarkuse vahetus – „Kui lased minna, tuleb see, mis on pĂ€riselt sinu“

Elus on hetki, kus sĂŒda teab, et miski on lĂ€bi – suhe, töökoht, harjumus vĂ”i koguni eluperiood. Kuid mĂ”istus klammerdub: „Aga mis siis saab, kui ma loobun? Mis saab siis, kui uut ei tulegi?“
Sellistel hetkedel elab meie sees vana mĂŒĂŒt, mis ĂŒtleb: „Kui ma lahkun, siis jÀÀn ilma.“ Aga on olemas ka elav maagia, mis sosistab: „Kui sa jĂ€tad hĂŒvasti sellega, mis sind enam ei kanna, siis elu kingib sulle selle, mis on pĂ€riselt sinu.“
Õpetaja ja Ă”pilase vahel sĂŒnnib jĂ€rgnev elutarkuse vahetus just sellise sisemise piiri peal – seal, kus ĂŒks tee on lĂ”ppemas ja teine alles nĂ€htamatu.
🌿Dialoog Ă”petaja ja Ă”pilase vahel
Õpilane (vaikuses): Õpetaja
 ma seisan nagu kahe ukse vahel. Üks on tuttav, aga tĂŒhjaks jÀÀnud. Teine on suletud ja vaikne. Ma kardan astuda.
Õpetaja (vaikselt): Ja mida sa kardad kaotada, kui lahkud tuttavast?
Õpilane: Et uut ei tulegi. Et jÀÀn tĂŒhjaks, ĂŒksinda, ilma toeta. Et kahetsen. Et see oli ikkagi parem kui mitte midagi…
Õpetaja: See on vana hirm. See, mis on sulle sosistanud, et alleshoidmine on turvalisem kui tĂ”de. Aga kĂŒsin sult ausalt: kas see, milles sa oled, hoiab sind, vĂ”i sa hoiad seda kinni?
Õpilane (vaikselt): Ma hoian kinni
 lootuses. Aga sĂŒda vaikib. Ta ei rÔÔmusta enam.
Õpetaja: Kui sĂŒda enam ei laula, ei ole see enam su kodu. „Kui katus on lĂ€bi ja ahi kĂŒlm, siis ei jÀÀ hing sinna soojaks.“ — Eesti pĂ€rimus
„Kui sa ei taha muutuda, siis ei saa sa kasvada. Kui sa ei lase lahti, ei saa sa edasi liikuda.“ — Roy T. Bennett
Õpilane: Aga miks on loobumine nii raske, isegi kui see on vajalik?
Õpetaja: Sest sa ei loobu ainult olukorrast. Sa loobud kujutlusest, kes sa arvasid end olevat. Sa lased minna mitte ainult inimesel vĂ”i töörollil – sa lased minna oma identiteedi kihil. Ja see teebki haiget.
„Vana peab surema, et uus saaks sĂŒndida.“ — C.G. Jung
Õpetaja (hetke pĂ€rast): Kas tead, mida Piibel ĂŒtleb?
„Vaata, ma teen kĂ”ik uueks.“ — Ilmutuse 21:5
Aga uue loomine saab alata alles siis, kui vana on lÔpuni austatud
 ja vabastatud.
🌿PĂ€rimuslik peegel
Vanas loos rÀÀgitakse noorest naisest, kes kandis jĂ”e ÀÀrde kivikotti. Ta ei teadnud, et need kivid olid iga kord, kui ta jĂ€i paigale sinna, kus hing enam ei tuksunud. Kui ta lĂ”puks koti lahti tegi ja kivid vette heitis, hakkas vesi helisema. Nii sĂŒnnib ka elu uuesti siis, kui sa ei kanna enam seda, mis sind takistas voolamast.
KokkuvĂ”te Ă”petajalt: Loobumine pole kaotus. See on kutse tĂŒhjusesse, kus uus saab sĂŒndida. TĂŒhjus ei ole karistus – see on vaikne ruum enne kingitust.
Kui su sĂŒda vaikib ja elu ei vasta enam, siis ehk ei ole viga sinus – vaid selles, et aeg on edasi liikunud. Ja sinu aeg
 on kĂŒps.
„Elu algab seal, kus julgus lĂ”petab selle, mis enam ei kanna.“ — Brendon Burchard
Õpetaja (vaikselt): Uks, mille ees sa seisad, ei avane enne, kui oled tĂ€nanud vana ja pööranud vĂ”tme. Elu ei vĂ”ta kunagi midagi ilma soovita anda midagi suuremat.
Aga ta ootab, et sa usaldaksid.
Ja kui sa teed selle sammu
 saad sa kord aru: „Ma ei kaotanud midagi. Ma vĂ”tsin end tagasi.“
🌿Tarkuseterad:
„Parem tĂŒhjus, mis ootab tĂ€itumist, kui tĂ€isolek, mis enam ei ela.“ — Eesti rahvatarkus
„Kes jĂ€tab maha iseenese pĂ€rast, sellele antakse tagasi elu mÔÔtmatul mÀÀral.“ — Luuka 18:29–30🌿
#Elutarkusevahetus
Ostukorv