Elu pakub meile pidevalt teeriste. Mõned neist on ilmsed, teised peidetud nii osavalt harjumuste ja hirmude taha, et me isegi ei näe neid. Ometi on valik alati olemas – ka siis, kui tunneme end justkui lõksus. Nagu vana tark mees kord ütles: „Inimese vabadus ei seisne selles, et tal on kõik, vaid selles, et ta saab otsustada, millest loobuda ja mille poole astuda.“
Dialoog
Õpilane: „Õpetaja, ma tunnen end nagu oleksin oma elu vang. Mu töö, mu suhted, isegi minu mõtted tunduvad nagu raudketid.“
Õpetaja: „Kuidas sa tead, et see on vangla, mitte lihtsalt tuba, mille uks on praokil?“
Õpilane: „Ma ei saa ju lahkuda. Ma pean nii palju asju tegema – teiste pärast, kohustuste pärast.“
Ă•petaja: „Pean… See sõna on nagu lukk su ukse peal. Kes selle sinna pani?“
Õpilane: „Ma arvan, et elu ise.“
Õpetaja: „Ei, luku panid sa ise – ja võtme peitsid omaenda taskusse. Sa oled unustanud, et võtmega saab uksi avada. Sa ütled endale, et pead tegema nii, mõtlema naa, tundma just seda, mida teised ootavad. Aga see pole tõde. Tõde on, et sa saad valida. Isegi kui valik on vaid see, millise mõtte sa valid järgmiseks.“
Õpilane: „Aga kui mu valikud teevad kellelegi haiget?“
Õpetaja: „Siis tee neid nii, et need austaksid sinu ja teiste väärikust. Vabadus pole egoism, vaid vastutus – iseenda ja oma südame ees.“
Me ei ole oma mineviku, olude ega teiste ootuste pantvangid. Lõksus olemise tunne on sageli vaid illusioon, mida toidab hirm ja harjumus. Valikute nägemine nõuab vaikust ja julgust – vaikust, et kuulata oma sisemist häält, ja julgust, et sellele vastata. Nii nagu jõgi leiab alati tee mere poole, leiab ka inimene oma tee, kui ta usub, et tal on võimalik valida.
Tarkuseterad
Sokrates: „Vabadus algab teadmisest, et sa saad valida.“
Viktor Frankl: „Inimese viimane vabadus on valida oma hoiak igas olukorras.“
Eesti vanasõna: „Kes ise ei vali, selle eest valitakse.“
Laozi: „Tee muutub selgeks, kui valid selle, mitte kui ootad, et see valitakse sinu eest.“
