Olen see, mida vaikselt leian🤍 – Pärimustarkuste Instituut

Vanasõna ütleb: „Kes otsib, see leiab.“ Aga leidmine ei tähenda alati otsingu lõppu – vahel leiame midagi ilma, et oleksime teadlikult otsinud. Leidmine on kui elu kingitus, mille väärtus sõltub sellest, kas oskame seda märgata ja vastu võtta. See, mida me vaikselt leiame, kinnistub sügavale meie olemusse – sest vaikuses leitud asjadel on sügavam kaal kui lärmis saadud võitudel.

🤍Elutarkuse vahetus

Õpilane: Õpetaja, miks ütled, et olen see, mida vaikselt leian?

Õpetaja: Sest see, mida sa leiad, näitab, kuhu su pilk on harjunud pöörduma. Kui su pilk otsib head, siis leiad head. Kui otsid vigu, siis leiad vigu.

Õpilane: Aga mis siis, kui ma leian midagi, mida ma ei soovinud leida?

Õpetaja: Siis on see sulle õpetus. Isegi ebasoovitav leid võib kasvatada sind, kui sa võtad seda kui peeglit, mitte karistust.

Õpilane: Ja kui ma ei leia midagi, mida olen kaua otsinud?

Õpetaja: Siis võib juhtuda, et elu valmistab sind veel ette. Mõni leid nõuab seda, et leiaksid kõigepealt iseenda.

Õpilane: Kuidas ma tean, et see, mida leidsin, on tõeliselt väärtuslik?

Õpetaja: Kui see, mille leidsid, toob su südamesse rahu, isegi ilma välise kasuta, siis on see tõeline leid.

🤍„Olen see, mida vaikselt leian“ tähendab, et meie sisemaailma kvaliteet on seotud meie tähelepanu ja valmisolekuga märgata. Leidmine on rohkem kui juhus – see on märk, et meie meel ja süda on olnud avatud.

Pärimus räägib naisest, kes läks metsa marju korjama. Ta tuli tagasi peotäie mustikatega, kuid suurim leid ei olnud marjad – see oli vaikne rahu, mida ta metsas tundis. See rahu jäi temaga kauaks pärast seda, kui marjad olid ammu söödud. Nii on ka elus – see, mida me vaikselt leiame, võib jääda meie sisse palju kauemaks kui see, mida kõva häälega kuulutame.💙🖤🤍

#Elutarkusevahetus