Vanarahvas ütles: „Mida kordad oma kõrvadele, seda kordab ka su süda.“
Kuulmine ei ole ainult helide vastuvõtmine – see on värav hinge. Iga sõna, iga hääl ja iga muusikapala, mis me endasse laseme, jätab meisse jälje, olgu see nähtav või nähtamatu. Mõni heli kannab rahu, teine rahutust; mõni sõna kasvatab julgust, teine lõikab sügavalt.
Me oleme sageli tähelepanelikud selle suhtes, mida sööme või joome, aga vähem valvsad selle üle, mida „toidame“ oma meelte kaudu. Ent kuulamine on nagu seemnete kogumine – mida rohkem kogud head seemet, seda rohkem hakkab see sinu sees kasvama. Ja võib-olla ongi kõige suurem ime see, et me võime igal hetkel valida, millist heli ja sõnumit oma südamesse lubada.
Elutarkuse vahetus
Õpilane: Õpetaja, kas see on tõsi, et ma olen see, mida ma kuulen?
Õpetaja: On. Sinu meel on nagu pehme muld, kuhu langeb iga sõna, iga heli ja iga laul. Need saavad seemneteks, mis hakkavad sinu sees idanema.
Õpilane: Aga ma ei saa ju alati valida, mida ma kuulen. Ma kuulen nii kiitust kui laimu, nii rõõmu kui kurbust.
Õpetaja: See on tõsi. Aga sa saad valida, millisele helile sa annad oma tähelepanu ja südame. See, mida sa lased endas korduda, hakkab sind kujundama.
Õpilane: Ja kui ma kuulan ainult kurje sõnu?
Õpetaja: Siis hakkavad need nagu umbrohud täitma sinu sisemist põldu. Epiktetos ütles: „Mida sa kuulad, see kujundab, millest sa mõtled, ja see omakorda selle, kes sa oled.“ Kui sa tahad kasvada tugevaks ja heaks, tuleb kuulata tarkust ja headust, isegi kui maailm ümberringi on täis müra.
Ă•pilane: Aga kuidas ma tean, mida tasub kuulata?
Õpetaja: Küsi endalt kolm küsimust: kas see, mida ma kuulen, toob mulle rahu? Kas see kasvatab minus headust? Kas see aitab mul olla parem inimene? Kui vastus on jah, siis lase see enda sisse. Kui vastus on ei, lase sellel mööduda nagu tuulel üle põllu.
Õpilane: Nii et kuulamine võib olla nagu palve?
Õpetaja: Jah. Kui sa kuulad südamega, siis see, mida sa kuuled, hakkab kõlama ka sinu sees – ja see heli saadab sind kogu elu.
„Olen see, mida kuulen“ tähendab, et iga heli ja sõna, mis meie kõrvu jõuab, on seeme, mis võib hakata meie sees kasvama. Kui kuulame pidevalt kaebamist, kurjust ja tühisust, täitub ka meie sisemaailm samade toonidega. Kui aga pöörame kõrvad tarkusele, julgustusele ja ilule, hakkab meie meel kandma samu helisid edasi ka teistele.
Pärimus räägib, et inimene on nagu kann, mis võtab kuju sellest, mis sinna valatakse – ja heli on üks nähtamatumaid, aga mõjuvõimsamaid jooke, mida me endasse laseme. Seepärast tasub olla valvas ja teadlik, millise muusika, milliste sõnade ja milliste häälte keskel me oma päevi veedame.
Tõeline vabadus on oskus lasta mööda see, mis mürgitab, ja jääda kuulama seda, mis tervendab. Sest lõpuks kõlab meie elu seesama meloodia, mida me kõige rohkem kuulasime.
#elutarkusevahetus