đżEesti vanarahvas ĂŒtles: âSĂ€de sĂŒtitab lĂ”kke.â
Meie sisemine tuli on elu jĂ”u, kire ja loovuse sĂŒmbol. Kui see leek kustub, tundub elu hall, rutiinne ja mĂ”ttetu. Kuid isegi kui tuli on maas, jÀÀb alati alles sĂ€de â vĂ€ike valguspunkt, millest uus leek vĂ”ib sĂŒndida.
đżDialoog
Ăpilane: Ăpetaja, vahel tunnen, et mu tuli on kustunud. Ei ole jaksu, ei ole huvi. KĂ”ik tundub mĂ”ttetu ja hall.
Ăpetaja: See on hetk, mil elu kutsub sind peatuma. Marcus Aurelius on öelnud: âĂra kustuta oma sisemist tuld, olgu see kui tahes vĂ€ike. Just sealt sĂŒnnib uus elu.â KĂŒsi endalt â kus on sinu sĂ€de? Mis on see ĂŒks asi, mis veel sinus helgib?
Ăpilane: Aga mis siis, kui ma ei nĂ€e enam mingit sĂ€demevalgust?
Ăpetaja: Laozi Ă”petab: âTĂ”eline elu on liikumine vooga, mitte selle vastu. Kes seisab voos, selles kustub tuli.â VĂ”ib-olla oled sa liiga kaua ĂŒritanud elu voogu kontrollida, mitte temaga koos liikuda. Vahel tuleb lasta minna ja lubada voolul sind kanda.
Ăpilane: Kuidas aga teada, millal leek uuesti sĂŒttib?
Ăpetaja: SĂžren Kierkegaard ĂŒtles: âInimene ei saa elada ilma sisemise leegita. See, kes kaotab oma kire, kaotab ka oma elu mĂ”tte.â Kui tunned, et su sĂŒda hakkab tuksuma mĂ”ne vĂ€ikese rÔÔmu vĂ”i igatsuse peale, siis tea â see on sĂ€de, mis tahab saada leegiks.
Ăpilane: Aga hirmud ja varjud segavad mind.
Ăpetaja: Rumi sĂ”nad on siin toeks: âSinu ĂŒlesanne ei ole otsida valgust, vaid leida ĂŒles kĂ”ik varjud enda seest, mis on valguse peitnud.â Vaata oma varjudele otsa â nendes peitubki tee valguseni.
Ăpilane: Nii et tuli ei kustu lĂ”plikult?
Ăpetaja: Ei. Piibel ĂŒtleb: âĂra kustuta Vaimu.â (1Ts 5:19). Tuli vĂ”ib vaibuda, aga sĂ€de on alati olemas. Ja see sĂ€de ootab ainult sinu tĂ€helepanu â vĂ€ikest hoolt, et uuesti sĂŒttida.
đżPĂ€rimuslik kujund
Vanarahvas jutustas loo mehest, kes pimedal talveööl arvas, et tema koldetuli on lĂ”plikult kustunud. Kuid tuha alt leidis ta vĂ€ikese hÔÔguva sĂŒsi. Ta pani selle juurde mĂ”ned kuivad oksad ja varsti lÔÔmas jĂ€lle suur lĂ”ke, mis soojendas kogu maja.
Nii on ka meie hingega â tuli vĂ”ib tuha alla peituda, aga kui anname talle tĂ€helepanu ja toitu, saab ta taas leegiks, mis soojendab nii meid kui teisi.
đżâKui tuli on maasâŠâ tĂ€hendab, et me vĂ”ime kogeda vĂ€simust, lootusetust vĂ”i elumĂ”ttelisust, kuid see ei ole lĂ”pp. See on kutse leida ĂŒles sĂ€de â vĂ€ikseim rÔÔm, lihtsaim tĂ€nulikkus vĂ”i rahuhetk â ja lasta sellel kasvada.
Epiktetos tuletab meelde: âKui tahad olla tark, Ă”pi eristama, mis on sinu asi ja mis ei ole.â See eristus aitab sul sÀÀsta oma tuld ja mitte kulutada seda tĂŒhjale.
đż Ăpetaja: Pea meeles, Ă”pilane â tuli ei kustu iial lĂ”plikult. Kui tundub, et valgus on kadunud, otsi sĂ€det. Sest sĂ€de on alati olemas. Ja sellest saab alguse uus leek, mis valgustab sinu teed ja annab sooja ka teistele.
#elutarkusevahetus

