Vanarahvas ütles: „Iga lind laulab oma laulu.“
🕯️Nii nagu igal linnul on oma viis, on igal inimesel oma and – seeme, mille Looja on tema hinge pannud. Küsimus pole mitte selles, kas meil on anne, vaid selles, kas julgeme teda kuulata ja kasvatada.
Filosoofid ja mõtlejad, kes on elanud sajandeid enne meid, kõnelevad ikka – nende sõnad on nagu kaja, mis ei vaibu. Kui põimime nende tarkuse omaenda lugudesse, muutuvad nad taas elavaks vestluskaaslasteks. Nii saab meie sisemine dialoog osaks suuremast ajatutest häältest koosnevast koorist – vanade filosoofide, pärimuse ja meie enda hinge ühisest laulust.
Õpetajad ja filosoofid on läbi aegade meenutanud, et anne ei ole juhus, vaid kutse. Ja see kutse ootab kuulamist nii noorelt kui vanalt, sest and ei tunne vanuse piire.
🕯️Elutarkuse vahetus
Õpilane ja õpetaja jalutasid Kadrioru pargis. Puude vahel kajas linnulaul, ja õpilane ohkas.
Õpilane: „Õpetaja, vahel ma tunnen, et minus pole midagi erilist. Justkui oleksin lihtsalt üks paljudest – ilma oma hääleta.“
Õpetaja: „Platon tuletas meelde: „Ära jäta tähele panemata, milleks su hing on loomult loodud – just seal peitub sinu tee.“ Igal inimesel on midagi, mida ta teeb loomulikult hästi. See, mis tundub sulle iseenesestmõistetav, võib olla sinu suurim and.“
Õpilane: „Aga kuidas seda ära tunda? Ma olen proovinud, otsinud, aga tihti tundub kõik tavaline.“
Õpetaja: „Sokrates ütles: „Tunne iseennast – ja sa leiad oma ande, sest see on sinu olemuse hääleks.“ Ja vanarahvas kinnitas: „Iga töö tegija nägu.“ Küsi endalt: mis toob sulle jõudu, mitte ainult väsimust? Mis paneb aja kaduma? Seal, kus su hing õitseb, ongi sinu tee.“
Õpilane: „Aga kas minu and peab olema midagi suurt – midagi, mis teisi hämmastab?“
Õpetaja: „Ei. Aristoteles meenutas: „Iga inimene on loodud mingi kindla eesmärgiga ja see eesmärk on tema õnne allikas.“ Mõne anne on laul, mõne oma hool, mõne oma mõte või käte oskus. Inglise vanasõna ütleb: „Igaühel tuleb sõuda nende aerudega, mis tal on.“ Tõeline väärtus pole suuruses, vaid truuduses oma andele.“
Õpilane: „Aga kui teised minu annet ei hinda? Kui nad naeravad või ei mõista?“
Õpetaja: „Seneca tuletas meelde: „Õige tee ei vaja pealtvaatajate aplausi – see annab rahu su hingele.“ Ja Benjamin Franklin lisas: „Ära varja oma andeid, need on antud asja pärast. Mis kasu on päikesekellast varjus?“ Su anne ei ole antud selleks, et teised seda kohe mõistaksid, vaid et sina seda elaksid.“
Õpilane: „Nii et minu anne on nagu seeme, mida ma pean ise kasvatama?“
Õpetaja: „Just. Jaapani vanasõna ütleb: „Lilled õitsevad, kui nad järgivad oma loomust.“ Ralph Waldo Emerson meenutas: „Anded on nagu võti, mis avab ukse avastuste ja saavutuste ruumi.“ Kui sa annad oma andele ruumi, siis avab ta sulle maailma, mida teised ei pruugi näha.“
🕯️Vahepeegeldus
Õpilane jäi mõtlema ja tundis, et tema sees hakkas midagi helisema – nagu vana laul, mis oli alati olemas, aga mida ta polnud julgenud kuulata.
🕯️Kokkuvõte
Õpetaja lausus tasakesi: „Euripides tuletas meelde: „Üks inimene ei saa olla meisterlik kõiges: igaühel on oma erilised omadused.“ Ja Aafrika vanasõna kinnitas: „Kui sa ei tea, mis on su kingitus, küsi oma südame käest – ta ei valeta.“ Nii lihtne see ongi – sinu anne on su südames, oodates, et sa ta vastu võtaksid.“
Õpilane: „Nüüd ma mõistan – anne ei ole midagi, mida peaksin kaugest otsima. See on minu sees ja ootab, et ma teda elaksin.“
🕯️Lõppsõna
Filosoofid ja vanarahvas on läbi aegade sosistanud: „Kes oma ande leiab, see leiab ka rahu.“
Anne ei kĂĽsi vanust, vaid julgust.
See on nagu tuli, mis on juba süüdatud – sinu ülesanne on vaid lasta sel põleda ja valgustada nii enda kui teiste teed.
🌿 🕯️„Sinu tõeline töö on see, mida tehes kaob aeg ja kasvab hing.“