Filosoofid ja mõtlejad, kes on elanud sajandeid enne meid, kõnelevad ikka – nende sõnad on nagu kaja, mis ei vaibu ajas. Kui põimime nende tarkuse omaenda lugudesse, muutuvad nad taas elavaks vestluskaaslasteks.
Nii saab meie sisemine dialoog osaks suuremast ajatutest häältest koosnevast koorist – vanade filosoofide, pärimuse ja meie enda hinge ühisesest laulust. Ja konstellatsiooni tarkus lisab: iga hääl on vajalik, iga rada on osa tervikust. Kui astume julgelt oma teed, ei tee me seda üksinda, vaid koos nende häältega, kes enne meid on elanud ja loonud.
Elutarkuse vahetus
Õpilane: „Õpetaja, mida teha siis, kui maailm uksi ei ava ja laudade taha ei kutsu? Kui tundub, et ruumi ei ole?“
Õpetaja: „Siis tuleb endal tee rajada. Nietzsche meenutas: „Saa selleks, kes sa oled.“ See tähendab, et sa ei pea ootama, et maailm sind määratleks – sinu teekond on sinu enda looming.
Eesti vanarahvas teadis: „Julge hundi rind on rasvane.“ Julgus ei too alati kergust, kuid ta toob liikumise, ja liikumine avab uksi, mida seisja ei näe.“
Õpilane: „Aga mis siis, kui kukun? Kui mu jõud raugeb ja teekond tundub liiga raske?“
Õpetaja: „Marcus Aurelius ütles: „Tegude julgus on inimese tegelik tugevus.“ Isegi kukkumine on samm – sest tõustes on sul jõud, mida varem polnud.
Camus meenutas Sisyphost, kes oli määratud kivi mäkke veeretama. „Me peame kujutlema Sisyphost õnnelikuna.“ See tähendab, et isegi kui kivi veereb alla, on rõõm mitte tipu vallutamises, vaid teekonna rütmis.
Nii nagu vanarahvas on öelnud: „Kui koorem on kanda, kanna teda laulu ja naeruga – siis ei murra ta sind, vaid kasvatab jõudu.“
Ja Piibel kinnitab: „Usu kaudu ma suudan kõik.“ (Fl 4:13). Usu kaudu ei tähenda ainult Jumalasse, vaid ka omaenda kutsumusse ja voolu, mis sind kannab.“
Õpilane: „Aga kuidas leida jõudu hakata otsast peale, kui tundub, et maailm ei usu minusse?“
Õpetaja: „Kierkegaard ütles: „Julged otsused on usu teod.“ See tähendab, et usu ja julguse kaudu sünnib uus tee.
Hiina vanasõna meenutab: „Tuhandemiiline tee algab esimesest sammust.“ Sa ei pea korraga looma tervet maailma, vaid ainult astuma esimese sammu.
Konstellatsiooni tarkus lisab: „Kui sa võtad oma koha, hakkab elu sind kandma.“ Kui seisad oma kohal – ei rohkem ega vähem – muutub sinu liikumine ka teistele nähtavaks ja austatavaks.“
Õpilane: „Nii et isegi kui ma ehitan omaenda laua, kui ust ei avata, pole see uhkuse küsimus, vaid kuuluvuse loomine?“
Õpetaja: „Just nii. Simone de Beauvoir ütles: „Inimene sünnib mitte valmis, vaid saab iseendaks oma valikute kaudu.“ Iga valik loob sind.
Piibel meenutab: „Olge tugevad ja julged, ärge kartke ega tundke hirmu… sest Issand, teie Jumal, käib ise koos teiega.“ (5Ms 31:6). See tähendab, et sa pole kunagi päriselt üksi.
Ja konstellatsiooni tarkus ütleb: „Oma teed käies annad austust ka teiste radadele.“ Kui ehitad oma laua, siis mitte selleks, et kedagi kõrvale tõrjuda, vaid selleks, et ka sinu hääl võiks kõlada kooris, mitte vaikida kõrvale jäetuna.“
Lõppsõna
Pärimus ütleb: „Kes julgeb minna, see leiab tee.“ Vanad filosoofid, Piibli tarkused ja konstellatsiooni kogemus kõnelevad üheskoos: tee ei ole valmis, see sünnib astudes.
Julgus ei tähenda hirmu puudumist, vaid liikumist ka siis, kui uksed on suletud. Sisyphos õpetab: õnn ei ole tipu jõudmises, vaid teekonna rütmis ja nõusolekus kanda oma kivi. Iga samm loob sind ja annab austust neile, kes tulid enne.
Nii saab inimene elada mitte ohvrina, vaid loojana – mitte ainult varjuna, vaid leegina, kes rajab oma teed tormi ja tule keskel.