„Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle mõistust kogu oma varanduse hinnaga.“ — Õpetussõnad 4:7
Piibel tuletab meile meelde, et tõeline vabanemine algab mõistmisest, mitte välisest pingutusest.
Me võime aastaid võidelda, loota ja kannatada, kuni ühel hetkel taipame midagi nii selget, et see hajutab pimeduse sekundiga.
Filosoofid ja vanad tarkuseallikad on korduvalt kinnitanud:
Sokrates: „Tõeline tarkus algab hetkest, mil tunnistad, et sa ei tea.“
Marcus Aurelius: „Kui sa mõistad, et sind ei kahjusta asi ise, vaid sinu arvamus sellest, siis oled vaba.“
Herakleitos: „Kõik voolab — vabanemine sünnib siis, kui lased minna vastupanul.“
Konstellatsioonitarkus: „Mõistmine ei muuda minevikku, kuid vabastab oleviku.“
Elutarkuse vahetus — õpetaja ja õpilase dialoog
Õpilane: „Õpetaja, kui kaua kulub mul oma probleemi lahendamiseks? Olen aastaid püüdnud, aga tundub, et jään ikka samasse ringi.“
Õpetaja: „Mitte sekunditki kauem, kui kulub selle mõistmiseks.“
Õpilane: „Kas see tähendab, et lahendus võib tulla kohe, isegi pärast aastatepikkust võitlust?“
Õpetaja: „Jah. Me ei muuda sageli probleemi sellega, et püüame teda jõuga lahendada. Probleem püsib seni, kuni me ei näe tema tõelist olemust.
Niipea, kui tõde selgub, kaob vastupanu ja tee avaneb. See on nagu pimedas toas — valguse süttimiseks kulub vaid hetk.“
Õpilane: „Aga miks see taipamine nii kaua võtab? Miks me ei näe seda varem?“
Õpetaja: „Sest me hoiame kinni harjumustest ja uskumustest, mis meid seni kaitsesid. Inimene ei muutu enne, kui valu jääda samaks on suurem kui hirm muutuse ees.“ (Sigmund Freud)
Vahel peab süda valutama, et ta oleks valmis nägema uut valgust.“
Õpilane: „Nii et ma ei saa teisi sundida seda taipama?“
Õpetaja: „Ei. Sa võid näidata teed, aga sa ei saa kellegi eest kõndida.“ (vana india tarkus)
„Kui õpilane on valmis, ilmub õpetaja; kui õpilane pole valmis, jääb õpetaja nähtamatuks.“ (Zen-tarkus)
Armastus ei tähenda teise inimese muutmist — armastus on kohalolu, ka siis, kui teine on oma pimeduses. (Henri Nouwen)
Õpilane: „See tundub raske — vaadata, kuidas keegi, keda armastan, ei ole veel valmis.“
Õpetaja: „See ongi tõeline armastus — mitte sundida, vaid usaldada teekonda.
Laozi sõnul: „Ära püüa päästa teist tema enda teelt. Kõige suurem kingitus on lubada tal oma tee ära käia.“
Sa võid süüdata teise jaoks küünla, kuid ainult tema saab selle valgusesse astuda.“
Õpilane: „Kuidas ma siis ise vabaneda saan?“
Õpetaja: „Luba endal näha tõde ja loobu enesepettusest.
Sokrates tuletas meelde: „Ma tean vaid seda, et ma ei tea midagi.“
Kui julged tunnistada, et sa ei tea ja otsid tõde, hakkab valgus voolama.
Ja pea meeles: „Te tunnete tõde ja tõde teeb teid vabaks.“ (Johannese 8:32)“
Lõppsõna: Vabanemine ei ole aeglane protsess, vaid hetkeline taipamine, milleks me vahel küpseme aastaid.
Me ei saa kiirendada teiste kasvu ega panna neid nägema valgust enne, kui nende aeg on käes.
Aga me võime ise valida, et otsime tõde, kuulame elu ja usaldame teekonda.
Elutarkus õpetab:
„Probleem püsib seni, kuni sa ei näe tema tõelist nime.“
„Selguse hetk muudab rohkem kui aastad võitlust.“
„Valgus süttib südames siis, kui julged näha seda, mida kartsid.“
Kui taipad, oledki vaba. Mitte sekunditki hiljem.