🌸 Tõelise mina äratundmine

🌸„Tõde ei ole miski, mida sa õpid tundma, vaid miski, mille sa meenutad.“ — Platon

🌸Sissejuhatus

Inimene võib kõndida mööda maailma, otsides ennast raamatutest, õpetajatest ja kogemustest.
Kuid tõeline äratundmine ei toimu välises.
See juhtub siis, kui meel väsib otsimast ja süda väsib võitlemast.
Siis jääb alles vaikne hääl: „Ma olen siin.“

See on hetk, mil inimene ei püüa enam midagi olla,
vaid lihtsalt on.
See ongi tõelise mina äratundmine — mitte uue mina leidmine,
vaid vana unustuse hajumine.

🌸 Dialoog: Õpetaja ja Õpilane

Õpilane: Õpetaja, ma olen otsinud kaua. Olen lugenud, õppinud, mediteerinud.
Aga ikka ma ei tea, kes ma tegelikult olen.
Kuidas ma leian oma tõelise mina?

Õpetaja: Seda ei saa leida, sest sa pole seda kunagi kaotanud.
Tõeline mina ei ole ese ega eesmärk — ta on teadlikkus, mis sind juba praegu vaatab.

Laozi: „Kes otsib, ei näe. Kes on vaikselt, näeb kõike.“

Õpilane: Aga miks siis on nii raske teda näha?
Ma tunnen end tihti tühjana, justkui oleksin kellegi teise elu sees.

Õpetaja: Sellepärast, et sa samastud sellega, mis muutub.
Tunded tulevad ja lähevad. Mõtted kerkivad ja hajuvad.
Isegi keha muutub. Aga see, mis neid kõike tajub — see ei muutu.
See oled sina.

Sokrates: „Tunne iseennast, ja sa saad tunda jumalikkust enda sees.“

Õpilane: Kas ma siis ei pea enam püüdma paremaks saada?

Õpetaja: Mitte paremaks, vaid teadlikumaks.
Tõeline mina ei vaja parandamist — ainult meenutamist.
Kui sa lõpetad enda parandamise, algab enda nägemine.

Õpilane: Aga mõnikord tundub, et mu mõistus ja süda on eri suundades.
Mõistus tahab mõista, süda tahab tunda.

Õpetaja: Nad räägivad sama keelt, lihtsalt erinevas tempos.
Kui sa aeglustad meelt ja kuulad südant,
sa kuuled, kuidas mõistus hakkab sulguma ja tarkus avanema.

Piiblitarkus: „Jumal ei ole kuskil kaugel, sest temas me elame ja liigume ja oleme.“ — Apostlite teod 17:28

Õpilane: Nii et tõeline mina on Jumal minus?

Õpetaja: Jah. Tõeline mina on valgus, mis vaatab läbi sinu silmade,
ja armastus, mis elab su südames,
isegi siis, kui sa oled selle unustanud.

Õpilane: Aga kuidas ma selle meenutuse juurde jõuan?

Õpetaja: Istu vaikselt.
Kuula, ilma et tahaksid aru saada.
Tunne, ilma et tahaksid muuta.
Ja ühel hetkel taipad, et see, kes kuulas, ongi see, keda sa otsisid.

🌸 Lõppsõna: Tõeline mina ei tule ega lähe.
Ta lihtsalt ootas, et sa lõpetaksid võitlemise varjude ja rollidega.

Kui inimene ärkab omaenda valguses,
muutub elu loomulikuks palveks.
See ei ole enam otsing, vaid olemine.

Ramana Maharshi: „Sa oled juba see, mida otsid. Kui sa vaikid, jääb see, mis on alati olnud.“

🌸Pärimuslik mõtisklus

„Inimene ei pea minema metsa, et end leida. Ta peab metsa vaikust kuulama, kuni leiab selle enda seest.“ — Rahvatarkus

Eesti pärimuses öeldi: „Inimese süda on nagu järv — kui pind on rahulik, paistab põhjas valgus.“
Tõelise mina äratundmine pole teekond kuhugi,
vaid tagasitulek sinna, kust sa pole kunagi lahkunud.

🌸 Lõpumõte: Tõeline mina ei vaja kinnitust.
Ta ei tõesta ega õigusta, sest ta on elu ise.
Kui sa lõpetad otsimise, hakkab ta sind märkama —
vaikselt, soojalt, selgelt.

Sest ärkamine ei ole muutumine, vaid meeldetuletus, kes sa juba oled. 🌸 🌸🌸