Ajatu tarkuse lugu â SĂ”nade vĂ€gi
âIga teie sĂ”na olgu alati armus, soolaga maitsestatud.â
â Koloslastele 4:6
RÀÀkida on lihtne. Kirjutada on raskem.
KÔige raskem on öelda palju vÀheste sÔnadega.
SÔnu vÔib alati juurde lisada.
Tarkus oskab valida ainult need, mis tÔesti kannavad mÔtet.
Seda jutustab jÀrgmine tÀhendamissÔna.
TĂ€hendamissĂ”na â Pikk kiri
Kord tuli noor kirjasaatja vana meistri juurde.
âĂpetaja, palun loe mu kiri lĂ€bi.â
Meister luges kaua. Kui ta lĂ”petas, kĂŒsis ta: âKas sa tahad, et inimene mĂ€letaks sinu sĂ”nu vĂ”i sinu mĂ”tet?â
âMĂ”tet,â vastas noormees.
Meister ulatas kirja tagasi.
âSiis kirjuta see uuesti.â
Noormees kirjutas teise kirja.
See oli palju lĂŒhem.
Meister naeratas.
âVeel kord.â
Kolmandal pĂ€eval tĂ”i noormees vaid ĂŒhe lehekĂŒlje.
Meister luges selle lĂ€bi ja ĂŒtles: âNĂŒĂŒd oled hakanud kirjutama.â
âAga ma jĂ€tsin pooled sĂ”nad vĂ€lja.â
âJust sellepĂ€rast.
MĂ”tted muutuvad selgemaks siis, kui ĂŒleliigsed sĂ”nad vaikivad.â
Sellest pÀevast alates kirjutas noormees vÀhem.
Aga tema sĂ”nad jĂ€id kauem inimeste sĂŒdamesse.
Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, kas vĂ€hem sĂ”nu tĂ€hendab rohkem tarkust?â
Ăpetaja: âMitte alati. Vaikus vĂ”ib olla tĂŒhi. Ja pikk jutt vĂ”ib olla sĂŒgav.
Kuid tark inimene ei mÔÔda oma sÔnu nende hulga jÀrgi.
Ta kĂŒsib: Kas see aitab? Kas see on tĂ”si? Kas see on vajalik?
SÔna on nagu seeme.
Ăksainus hea seeme vĂ”ib kasvatada terve metsa.PeotĂ€is tĂŒhje seemneid ei kasvata midagi. Nii on ka meie sĂ”nadega.â
TarkusepÀrlid
âKirjutan pika kirja, sest mul ei olnud aega kirjutada lĂŒhikest.â
â Blaise Pascal
âTĂ€ius saavutatakse mitte siis, kui pole enam midagi lisada, vaid siis, kui pole enam midagi Ă€ra vĂ”tta.â
â Antoine de Saint-ExupĂ©ry
âRÀÀkimine on hĂ”be, vaikimine kuld.â
â Eesti vanasĂ”na
LĂ”ppmĂ”te: Pikad sĂ”nad vĂ”ivad tĂ€ita lehekĂŒlgi.
LĂŒhikesed sĂ”nad vĂ”ivad tĂ€ita sĂŒdameid.
Kirjutamine algab siis, kui mÔtted saavad sÔnadeks.
Meisterlik kirjutamine algab siis, kui ĂŒleliigsed sĂ”nad kaovad.
Sest pikk tekst sĂŒnnib sĂ”nadest.
LĂŒhike tekst sĂŒnnib mĂ”tetest.

