âTark kogub Ă”petust isegi sealt, kust rumal otsib ainult sĂŒĂŒd.â â PĂ€rimustarkus
đȘ¶Elu ei Ă”peta meid ainult raamatute kaudu.
Ta Ôpetab inimesi kasutades.
MÔni inimene tuleb meie ellu, et anda julgust.
MÔni selleks, et Ôpetada kannatlikkust.
MÔni nÀitab meile armastuse jÔudu.
MÔni aitab mÔista, millist teed me enam kÀia ei soovi.
Kui Ôpime nÀgema iga kohtumist Ôppetunnina, muutub kogu elu kooliks.
đ TĂ€hendamissĂ”na â Kiviraidur
Kord rÀndas noor mees lÀbi mÀgede ja mÀrkas vanemat kiviraidurit.
Mees töötas vaikides.
Tema ĂŒmber lebasid nii kaunid kui ka pragunenud kivid.
âMiks sa katkiseid kive alles hoiad?â kĂŒsis noormees.
Vanamees naeratas.
âKas sa nĂ€ed seda trepiastet?â
âNĂ€en.â
âSee sĂŒndis kivist, mis ei sobinud sambaks.â
Ta osutas vÀikesele kivile.
âJa see sillutas aiaraja.â
Noormees vaatas ringi.
Mitte ĂŒkski kivi polnud lĂ€inud raisku.
KÔigil oli olnud oma koht.
Vanamees ĂŒtles:Â âNii on ka inimestega.
MÔni toetab sind nagu sammas.
MÔni Ôpetab sind nagu kare trepiaste.
MÔni nÀitab sulle lihtsalt, kuhu enam mitte astuda.
Aga kui oled valmis Ă”ppima, ei lĂ€he ĂŒkski kohtumine raisku.â
Noormees kummardas.
Sel pÀeval mÔistis ta, et elu ei saada meie teele juhuslikke inimesi.
Ta saadab Ôpetajaid.
đŹ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, kas iga inimene tuleb meie ellu pĂ”hjusega?â
Ăpetaja: âKui oled valmis Ă”ppima, siis jah.â
Ăpilane: âIsegi need, kes teevad haiget?â
Ăpetaja: âKa nemad. Nemad Ă”petavad kĂ”ige sagedamini piire, andestust vĂ”i enesevÀÀrtust.â
Ăpilane: âKes on siis minu parim Ă”petaja?â
Ăpetaja: âSee, kellelt sa kĂ”ige vĂ€hem Ă”ppida tahtsid, aga kelle kaudu kĂ”ige rohkem kasvasid.â
Ăpilane jĂ€i vaikseks.
Ta mÔistis, et elu polnud talle saatnud ainult inimesi.
Elu oli saatnud talle tarkust â inimeste kujul.
đ Elutarkuse pĂ€rlid
âRaud ihub rauda, ja inimene ihub oma ligimest.â
â ĂpetussĂ”nad 27:17
MĂ”te: Inimesed kujundavad ĂŒksteist. Iga kohtumine jĂ€tab jĂ€lje.
âKĂ”ik tuleb kasuks neile, kes armastavad Jumalat.ââ Roomlastele 8:28
MÔte: Ka rasked kohtumised vÔivad saada Ônnistuseks, kui neist Ôppida.
âKui kohtad inimest, kes on sinust targem, Ă”pi temalt. Kui kohtad inimest, kes eksib, vaata iseendasse.â â Konfutsius
MĂ”te: Iga inimene vĂ”ib olla Ă”petaja â kas eeskuju vĂ”i hoiatusena.
Eesti vanasĂ”na: âKĂŒsija suu pihta ei lööda.â
MÔte: See, kes on valmis Ôppima, leiab Ôpetaja peaaegu igast kohtumisest.
đȘ¶TĂ€nane kokkulepe iseendaga
TĂ€na kohtan inimesi avatud sĂŒdamega.
Ma ei kĂŒsi ainult: âKas see inimene meeldib mulle?â
Ma kĂŒsin hoopis: âMida on tal mulle Ă”petada?â
Sest iga kohtumine vÔib olla samm lÀhemale iseenda tundmisele.
đȘ¶Nooruses otsime inimesi, kes meie elu lihtsamaks teeksid.
KĂŒpsedes hakkame mĂ€rkama, et iga inimene on jĂ€tnud meie sĂŒdamesse oma jĂ€lje.
MÔni tÔi rÔÔmu. MÔni tÔi pisaraid. Kuid kÔik tÔid kaasa vÔimaluse kasvada.
Ja vĂ”ib-olla ongi see elu ĂŒks suuremaid saladusi â me ei kohtu inimestega juhuslikult, vaid selleks, et Ă”ppida tundma iseennast.
âKui olin noor, jagasin inimesed headeks ja halbadeks. Aastate möödudes hakkasin neid nĂ€gema Ă”petajatena. MĂ”ni Ă”petas mind oma headusega, mĂ”ni oma eksimustega. Ja lĂ”puks mĂ”istsin â elu ei saatnud minu teele juhuslikke inimesi, vaid Ă”ppetunde inimeste kujul.â
đȘ¶đȘ¶đȘ¶

