„Ilukirjandus on nagu moos – kõik marjad sobivad sinna sisse.“
— Urmas Vadi
Täna luban ka oma elul olla selline, nagu ta päriselt on — natuke magus, natuke hapu ja vahel täiesti ettearvamatu.
Ma ei nõua, et kõik läheks minu plaani järgi. Mõni päev on korras, mõni päev sasipuntras. Mõnikord saan aru, miks miski juhtus, mõnikord mitte.
Kõigel ei pea kohe olema seletust.
Kui teen vea, ei tee ma sellest otsust oma väärtuse kohta. Ma parandan, mida saan, õpin ja liigun edasi.
Kui satun kummalisse või ebamugavasse olukorda, küsin enne ärritumist: „Kas siin on midagi, mille üle võiksin hoopis naeratada?“
Ma ei kasuta huumorit teise inimese haavamiseks. Kasutan seda selleks, et elu raskus ei muutuks minus raskemeelsuseks.
Täna märkan ka väikeseid lugusid enda ümber — inimese pilku, juhuslikku kohtumist, naljakat eksitust, head sõna, ootamatut hetke.
Sest võib-olla pole elu mõte peidus ainult suurtes sündmustes.
Võib-olla toimub suur osa elust just selles, millest me tavaliselt mööda kiirustame.
💎 Tarkusehetk
Ma ei pea igale küsimusele vastust leidma.
Mõnikord võin lihtsalt tunnistada: „Ma ei tea.“
Ja jätta ukse lahti uudishimule.
Samuti ei pea ma olema kogu aeg tark, tubli ega laitmatu.
Ma võin olla lihtsalt inimene — vahel eksiv, vahel naljakas, vahel kurb ja vahel südamest rõõmus.
💞 Täna võtan elu piisavalt tõsiselt, et sellest õppida — ja piisavalt kergelt, et mitte unustada naeratamist.
„Kui elu ei lähe päris nii, nagu kirjutasid, ära viska lugu minema. Võib-olla algab just sealt kõige huvitavam peatükk.“
— Ajatu elutarkus
💞 Mina ulatan mõtte. Sina otsustad, kas sellest saab sinu tänane kokkulepe.