đŸŒč TĂ€hendamissĂ”na „Meistri nĂ€htamatu töökoda“

KÔik, mis saab kord kÀega loodud, peab sageli kÔigepealt saama mÔttes nÀhtud.

Ühes linnas elas vana meister, kelle valmistatud esemed olid tuntud oma ilu ja tĂ€psuse poolest.

Tema juurde tuli noormees, kes tahtis Ôppida looma midagi, mida maailmas veel ei olnud.

Esimesel pÀeval viis meister ta töökotta.

Seal olid lauad, haamrid, peitlid, saed ja kĂŒmned muud tööriistad.

„Milline neist on kĂ”ige tĂ€htsam?“ kĂŒsis meister.

Noormees vaatas ringi.

„Hea haamer?“

Meister raputas pead.

„Terav peitel?“

JĂ€lle raputas meister pead.

„Siis ehk kĂ€ed?“

Meister naeratas.

„Tule.“

Ta viis noormehe tĂŒhja laua juurde.

„Mida sa siin nĂ€ed?“

„Mitte midagi.“

„Vaata veel.“

Noormees vaatas.

„Lauda.“

„Mina nĂ€en sellel laual juba eset, mida hakkan homme valmistama.“

Noormees vaatas imestunult.

„Aga siin pole ju midagi.“

„Veel ei ole.“

Meister sulges silmad.

„Enne kui minu kĂ€ed hakkavad tööle, peab minu meel nĂ€gema vĂ”imalust.“

„Kas siis piisab sellest, kui ma midagi hĂ€sti ette kujutan?“ kĂŒsis noormees.

„Ei,“ vastas meister.

„Miks mitte?“

„Sest kujutlus ilma teota on nagu joonis majast, mida keegi kunagi ehitama ei hakka.“

Ta vĂ”ttis söetĂŒki ja joonistas lauale mĂ”ned jooned.

„KĂ”igepealt nĂ€en.“

Ta lisas jÀrgmise joone.

„Siis kavandan.“

Ta vĂ”ttis puutĂŒki.

„SeejĂ€rel proovin.“

Ta tegi esimese lÔike.

„Vahel eksin.“

Teine lÔige ei tulnud selline, nagu meister soovis. Ta peatus ja muutis kavandit.

„Siis Ă”pin.“

Ta jÀtkas tööd.

„Ja lĂ”puks sĂŒnnib nĂ€htamatust midagi nĂ€htavat.“

Noormees kĂŒsis: „Kas kujutlusvĂ”ime on siis sinu kĂ”ige tĂ€htsam tööriist?“

Meister mÔtles hetke.

„Ta on esimene tööriist. Mitte ainus.“

JĂ€rgmisel pĂ€eval andis meister noormehele töötlemata puutĂŒki.

„Tee sellest midagi.“

„Mida?“

„Seda pead sina nĂ€gema.“

Noormees sulges silmad.

Ta kujutles kaunist lindu.

Siis hakkas ta puidust seda vÀlja lÔikama.

MÔne aja pÀrast vihastas ta.

„See ei tule ĂŒldse selline, nagu ma ette kujutasin!“

Meister vaatas tema tööd.

„VĂ€ga hea.“

„Hea? See on ju ebaĂ”nnestunud.“

„NĂŒĂŒd oled jĂ”udnud kujutlusvĂ”ime teise Ă”ppetunnini.“

„Millisesse?“

„Sisemine pilt nĂ€itab suunda, kuid tegelikkus Ă”petab sind.“

Meister vĂ”ttis puutĂŒki kĂ€tte.

„Kui sa armud ainult oma kujutlusse, hakkad sundima tegelikkust sellele alluma. Tark looja teeb teisiti.“

„Kuidas?“

„Ta hoiab visiooni, kuid kuulab ka materjali.“

Noormees vaatas oma pooleliolevat lindu.

Üks puidusĂŒĂŒ jooksis tĂ€pselt sealt, kuhu ta oli tahtnud teha tiiva.

„Mida ma nĂŒĂŒd teen?“

„Kujutle uuesti.“

Noormees mÔtles.

SeejÀrel muutis ta linnu tiiva asendit.

NĂŒĂŒd jĂ€rgis see puidusĂŒĂŒd.

Ja lind muutus isegi kaunimaks kui tema esimene kujutlus.

Aastad möödusid.

Noormehest sai meister.

Ühel pĂ€eval tuli tema juurde uus Ă”pilane.

Õpilane vaatas tööriistu ja kĂŒsis: „Õpetaja, milline neist on kĂ”ige tĂ€htsam?“

Mees naeratas.

Ta tundis kĂŒsimuse Ă€ra.

Ta viis Ă”pilase tĂŒhja laua juurde.

„Mida sa siin nĂ€ed?“

„Mitte midagi.“

Meister vastas: „Siis algabki sinu esimene Ă”ppetund.“

💎 TĂ€hendamissĂ”na tarkus

KujutlusvÔime ei ole vÔlujÔud, mis muudab iga mÔtte automaatselt tegelikkuseks.

Ta on vÔime nÀha vÔimalust enne, kui see on saanud kuju.

Arhitekt nÀeb maja enne esimest kivi.

Kunstnik nÀeb pilti enne esimest pintslitÔmmet.

Aednik kujutleb Ă”itsvat aeda enne seemnete kĂŒlvamist.

Inimene vÔib nÀha ka iseendas vÔimalust olla homme pisut teistsugune kui tÀna.

Kuid kujutluse ja tegelikkuse vahele jÀÀb alati sild.

Selle silla nimi on: valik, Ôppimine, harjutamine, kannatlikkus ja tegu.

Kujutlus annab suuna.

Tegelikkus annab tagasiside.

Tarkus oskab kasutada mÔlemat.

đŸŒč Tarkusehetk

Ära kĂŒsi ainult: „Mida ma praegu nĂ€en?“

KĂŒsi vahel ka: „Mida siin vĂ”iks olla?“

Ja siis veel ĂŒks, palju olulisem kĂŒsimus: „Millise esimese sammu saan ma teha, et see vĂ”iks kunagi nĂ€htavaks saada?“

Sest unistaja nÀeb seda, mida veel pole.

Tegutseja hakkab sellele kuju andma.

Aga tark looja teeb veel midagi: ta lubab tegelikkusel oma esialgset kujutlust parandada.

Nii sĂŒnnib meele töökojas tĂ”eline looming: kujutle — proovi — mĂ€rka — Ă”pi — loo uuesti.

đŸŒčVana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.

Ostukorv