đ Ăppimisoskusest, uudishimust ja tarkusest, mis sĂŒnnib teadmiste mĂ”istmisest ning rakendamisest.
âTarkus ei seisne selles, kui palju sa tead, vaid selles, kuidas sa Ă”pid, mĂ”istad ja oma teadmisi kasutad.â
â Ajatu elutarkus
đ Lapsest peale Ă”petatakse meile, mida Ă”ppida. Koolis omandame teadmisi, jĂ€tame meelde reegleid ja valmistume kontrolltöödeks.
Kuid kas meile Ôpetatakse piisavalt ka seda, kuidas Ôppida?
Ăppimine ei tĂ€henda ĂŒksnes kuulamist, lugemist ja meeldejĂ€tmist. See tĂ€hendab oskust kĂŒsida, uurida, eksida, katsetada ja mĂ”ista.
Teadmisi vÔib koguda kogu elu, kuid tarkuseks muutuvad need alles siis, kui oskame neid kasutada.
đđł TĂ€hendamissĂ”na âĂpilane ja tĂŒhi vihikâ
Ăhes koolis Ă”ppis poiss, kes pĂŒĂŒdis alati saada parimaid hindeid. Ta luges Ă”pikuid korduvalt, Ă”ppis vastused pĂ€he ja kartis eksida.
Ăhel pĂ€eval ĂŒtles ta oma Ă”petajale:
âMa Ă”pin iga pĂ€ev mitu tundi, kuid unustan Ă”pitu kiiresti. Mida ma valesti teen?â
Ăpetaja vĂ”ttis laualt kaks vihikut. Ăks oli tĂ€is hoolikalt ĂŒmber kirjutatud teksti, teine peaaegu tĂŒhi.
âKummas vihikus on rohkem teadmisi?â kĂŒsis Ă”petaja.
âLoomulikult esimeses,â vastas poiss.
âAga kummast oled sina rohkem Ă”ppinud?â
Poiss jÀi mÔttesse.
Ăpetaja avas esimese vihiku.
âSiia oled sa kirjutanud kĂ”ik, mida Ă”pik ĂŒtles. Aga kas sa oskad seda oma sĂ”nadega selgitada?â
Poiss kÔhkles.
SeejĂ€rel avas Ă”petaja teise vihiku. Seal olid mĂ”ned kĂŒsimused, joonised ja parandatud vead.
âSelles vihikus on vĂ€hem teksti,â ĂŒtles Ă”petaja, âkuid rohkem sinu enda mĂ”ttetööd.â
âKas siis ĂŒmberkirjutamine polegi Ă”ppimine?â kĂŒsis poiss.
âVĂ”ib olla kĂŒll. Aga ĂŒksnes kirjutamisest ei piisa. Kui tahad teada, kas oled midagi mĂ”istnud, sulge Ă”pik ja pĂŒĂŒa seda oma sĂ”nadega selgitada.â
âAga kui ma ei oska?â
âSiis oled avastanud, mida sul on veel vaja Ă”ppida.â
âJa kui ma eksin?â
Ăpetaja naeratas.
âSiis saad teada, mida parandada. Viga ei ole Ă”ppimise lĂ”pp, vaid vĂ”imalus oma arusaamist tĂ€psustada.â
Sellest pĂ€evast muutis poiss oma Ă”ppimisviisi. Ta ei lugenud enam ĂŒksnes vastuste meeldejĂ€tmiseks, vaid esitas kĂŒsimusi, otsis seoseid ja kontrollis, mida tegelikult mĂ”istis.
MÔne aja pÀrast mÀrkas ta, et Ôppimine oli muutunud kergemaks ja huvitavamaks.
Ta polnud hakanud lihtsalt rohkem Ôppima.
Ta oli Ôppinud Ôppima.
đđȘ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âKas Ă”ppimine tĂ€hendab teadmiste kogumist?â
Heaolu- ja arengumentor: âSee on vaid ĂŒks osa Ă”ppimisest. Teadmised annavad sulle materjali, kuid mĂ”tlemine aitab sellest midagi mĂ”testatut luua.â
Ăpilane: âKuidas ma tean, kas olen midagi pĂ€riselt Ă”ppinud?â
Mentor: âProovi Ă”pitut oma sĂ”nadega selgitada, uues olukorras kasutada ja vajaduse korral parandada.â
Ăpilane: âKas tark inimene peab palju teadma?â
Mentor: âTark inimene teab ka seda, mida ta veel ei tea, ning oskab vajaduse korral juurde Ă”ppida.â
Ăpilane: âKas Ă”ppimine lĂ”peb siis, kui kool saab lĂ€bi?â
Mentor: âKool vĂ”ib lĂ”ppeda, kuid elu esitab meile uusi kĂŒsimusi seni, kuni oleme valmis neid mĂ€rkama.â
đ  Tarkusehetk âĂppimise viis tarkustâ
1. Ăpi kĂŒsima.
Hea kĂŒsimus avab sageli rohkem kui pĂ€heĂ”pitud vastus.
2. Ăpi mĂ”istma.
Ăra piirdu sĂ”nade meeldejĂ€tmisega. Otsi tĂ€hendust ja seoseid.
3. Ăpi eksima.
Viga ei mÀÀra sinu vÔimeid. Oluline on, mida sa sellest Ôpid.
4. Ăpi Ă”pitut kasutama.
Teadmine muutub vÀÀrtuslikuks siis, kui oskad seda rakendada.
5. Ăpi oma Ă”ppimist juhtima.
MÀrka, mis aitab sul keskenduda, meelde jÀtta ja mÔista. Vajaduse korral muuda Ôppimisviisi.
đ Ăpilase taipamine
âNĂŒĂŒd ma mĂ”istan,â ĂŒtles Ă”pilane.
âĂppimine ei tĂ€henda ainult seda, et keegi mulle midagi Ă”petab. Ka mina pean olema aktiivne â kĂŒsima, mĂ”tlema, proovima ja kontrollima, kas olen aru saanud.
Ma ei pea kĂ”ike kohe oskama. Ma pean Ă”ppima, kuidas oskajaks saada.â
Mentor noogutas.
âJust nii. Kui oskad Ă”ppida, ei pea sa kartma kĂ”ike seda, mida sa veel ei tea.â
đ Maailm muutub ja koos sellega muutuvad ka teadmised ning oskused, mida vajame.
See, mida Ôppisime eile, ei pruugi olla piisav homme.
SeepĂ€rast on ĂŒks vÀÀrtuslikumaid oskusi oskus Ă”ppida kogu elu.
Ăppimine ei kuulu ainult lastele ega noortele. Ka tĂ€iskasvanu vĂ”ib avastada uusi vĂ”imeid, muuta vanu harjumusi ja Ă”ppida nĂ€gema maailma teisiti.
Haridus annab teadmisi. Kogemus aitab neid proovile panna. MÔtlemine aitab neid mÔista.
Ja tarkus sĂŒnnib siis, kui Ă”pitu hakkab suunama meie valikuid.
đ± Elutarkuse seeme
âĂra Ă”pi ainult selleks, et teada Ă”igeid vastuseid. Ăpi ka selleks, et osata esitada Ă”igeid kĂŒsimusi.â
đ Ăppimise suurim kingitus ei ole teadmine kĂ”igest, vaid oskus Ă”ppida seda, mida sa veel ei tea.
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.

