Kord kandis üks mees üle õla kahte kotti.
Esimeses kotis olid kivikesed, millele ta oli kirjutanud teiste nimed.
„Tema on süüdi.“ „Tema rikkus mu elu.“ „Tema pärast ma kannatan.“
Teine kott oli tühi.
Vana tark peatas ta ja küsis: „Miks on üks kott raske ja teine tühi?“
Mees vastas: „Raske kott on täis nende süüd, kes on mulle haiget teinud.“
Tark vaatas tühja kotti ja ütles: „See oli mõeldud sinu enda valikute, õppetundide ja vastutuse jaoks. Aga seni, kuni see jääb tühjaks, muutub esimene kott iga päevaga raskemaks.“
Mees jäi mõttesse.
Ta võttis esimese kivikese ja pani selle teise kotti.
Sellele kirjutas ta: „Mida saan mina sellest õppida?“
Ja kummalisel kombel muutus tema koorem kergemaks.
Kes süüdistab pidevalt teisi, kannab raskeimat koormat. Kes võtab vastutuse oma elu eest, hakkab seda koormat tasapisi maha panema.