âAnna mulle kuus tundi puu langetamiseks ja ma veedan esimesed neli kirvest teritades.â
â Abraham Lincoln
đżElu Ă”petab meid sageli tegutsema kiiresti.
Targad Ôpetavad meid valmistuma rahulikult.
Me imetleme sageli inimeste saavutusi, nÀgemata aastaid, mis kulusid Ôppimisele, harjutamisele ja iseenda kujundamisele.
Nagu nĂŒri kirves nĂ”uab rohkem jĂ”udu, nĂ”uab ka ettevalmistuseta elu rohkem pingutust.
Kirve teritamine ei ole töö katkestamine.
See on töö targemaks muutmine.
Sama kehtib ka inimese kohta.
Iga loetud raamat. Iga uus teadmine. Iga vaikne mÔtisklus. Iga puhkehetk.
Need kÔik teritavad nÀhtamatut kirvest, millega me iga pÀev oma elu kujundame.
đż TĂ€hendamissĂ”na âKirve teraâ
SĂŒgava metsa serval elasid kaks puuraidurit.
Esimene töötas hommikust Ôhtuni.
Ta ei peatunud peaaegu kordagi.
âPuhkamiseks pole aega,â ĂŒtles ta.
Teine peatus iga paari tunni jÀrel.
Ta istus kÀnnu otsa. Teritas oma kirvest. JÔi lonksu vett.
Ja vaatas hetkeks vaikuses metsa.
Esimene muigas.
âSa raiskad aega.â
PĂ€eva lĂ”pus loendas metsaĂŒlem langetatud puud.
KĂ”igi ĂŒllatuseks oli teise mehe virn mĂ€rksa suurem.
âKuidas?â kĂŒsis esimene.
âMina töötasin ju kogu pĂ€eva.â
Teine ulatas talle oma kirve.
âPuud ei langetanud minu jĂ”ud. Neid langetas minu terav tera.â
Siis lisas ta vaikselt:Â âJa sama kehtib inimese kohta.â
đż Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, miks inimesed kardavad peatuda?â
Ăpetaja: âSest nad arvavad, et peatumine tĂ€hendab mahajÀÀmist.â
Ăpilane: âKas ei tĂ€hendagi?â
Ăpetaja: âEi. Kui peatumine aitab sul saada targemaks, tugevamaks vĂ”i rahulikumaks, siis liigud sa tegelikult kiiremini edasi.â
Ăpilane: âMis on inimese kirves?â
Ăpetaja: âTema mĂ”istus. Tema oskused. Tema sĂŒda. Tema tervis. Ja tema iseloom.â
Ăpilane: âKuidas neid teritada?â
Ăpetaja: âĂppides. Lugedes. Kuulates. Palvetades. Puhates. Ja jÀÀdes alati Ă”pilaseks.â
đż Ajatud tarkused
âAnna mulle kuus tundi puu langetamiseks ja ma veedan esimesed neli kirvest teritades.â
â Abraham Lincoln
đ MĂ”te / Ăpetaja: Tark inimene ei alusta tööd enne, kui on valmis seda hĂ€sti tegema.
âEdu sĂ”ltub ettevalmistusest, ja ilma ettevalmistuseta on ebaĂ”nnestumine peaaegu kindel.â
â Konfutsius
đ MĂ”te / Ăpetaja: See, mida keegi ei nĂ€e, mÀÀrab sageli selle, mida kĂ”ik hiljem imetlevad.
âInvesteering teadmistesse maksab alati parimat intressi.â
â Benjamin Franklin
đ MĂ”te / Ăpetaja: Teadmised on ainus vara, mis kasvab seda rohkem, mida enam neid kasutad.
âĂppimine on aare, mis jĂ€rgneb oma omanikule kĂ”ikjale.â
â Hiina vanasĂ”na
đ MĂ”te / Ăpetaja: KĂ”ik muu vĂ”ib kaduda. Ăpitu jÀÀb.
âMida rohkem ma harjutan, seda Ă”nnelikum ma nĂ€in olevat.â
â Gary Player
đ MĂ”te / Ăpetaja: See, mida maailm nimetab Ă”nneks, on sageli aastatepikkune ettevalmistus.
âTipptase ei ole juhus. See on harjumus.â
â Aristoteles
đ MĂ”te / Ăpetaja: Suured inimesed ei tee aeg-ajalt suuri tegusid. Nad teevad iga pĂ€ev vĂ€ikeseid Ă”igeid asju.
âTarga sĂŒda hangib teadmisi ja tarkade kĂ”rv otsib Ă”petust.â
â ĂpetussĂ”nad 18:15
đ MĂ”te / Ăpetaja: Tark inimene ei lĂ”peta kunagi Ă”ppimist.
âAnna targale Ă”petust, siis saab ta veel targemaks.â
â ĂpetussĂ”nad 9:9
đ MĂ”te / Ăpetaja: Tark inimene ei karda Ă”ppida.
âKui kellelgi teist jÀÀb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt.â
â Jaakobuse 1:5
đ MĂ”te / Ăpetaja: KĂ”ige sĂŒgavam tarkus sĂŒnnib alandlikkusest.
đż PĂ€rimustarkused
âTark mÔÔdab enne seitse korda, kui kord lĂ”ikab.â
đ MĂ”te / Ăpetaja: Kannatlik ettevalmistus sÀÀstab hilisemaid vigu.
âKiirustades tehakse kaks korda tööd.â
đ MĂ”te / Ăpetaja: Kiirus ei ole alati tĂ”husus.
âHea tööriist on poole töö vĂ”it.â
đ MĂ”te / Ăpetaja: KĂ”ige tĂ€htsam tööriist on inimese enda mĂ”istus.
âKes homseks valmistub tĂ€na, sellele ei tule homne ootamatult.â
đ MĂ”te / Ăpetaja Ettevalmistus on vaikne tarkus.
đż KULDAVĂĂRT mĂ”tteterad
Kirve tera ei muutu teravaks jÔuga, vaid hoolitsusega.
Peatumine ei aeglusta edu â ta valmistab selle ette.
Iga raamat, mida loed, teritab nÀhtamatut kirvest.
KĂ”ige targemad inimesed ei tööta ainult rohkem â nad uuendavad ennast pidevalt.
Kes teritab oma mĂ”tteid, ei pea hiljem vĂ”itlema nĂŒri eluga.
MÔnikord on kÔige viljakam tund see, mil sa ei tee midagi muud kui Ôpid.
Eneseareng ei katkesta teekonda â ta muudab jĂ€rgmised sammud kergemaks.
Targemaks ei saada kiiremini joostes, vaid sĂŒgavamalt Ă”ppides.
đż Tarkusehetk
Kui kirves muutub nĂŒriks, ei sĂŒĂŒdista tark puud.
Ta peatub. Teritab tera. Ja jÀtkab.
Kui elu muutub raskeks, tasub vahel kĂŒsida: Kas probleem on puus⊠vĂ”i vajab minu kirves teritamist?
đżÂ Kirve teritamine on palju enamat kui vana metsaraiuja tarkus.
See on elufilosoofia.
Me kÔik raiume iga pÀev midagi.
MÔni ehitab kodu.MÔni ettevÔtet.MÔni kasvatab lapsi.MÔni kujundab iseennast.
Kuid ĂŒks seadus kehtib kĂ”igile.
Mida enam hoolitsed oma teadmiste, oskuste, tervise ja sisemise rahu eest, seda kergemaks muutuvad ka elu raskemad puud.
Sest tĂ”eline edu ei sĂŒnni ainult töökatest kĂ€test. Ta sĂŒnnib targast meelest ja rahulikust sĂŒdamest.
âĂra karda peatuda, et oma kirvest teritada. Sest just need vaiksed hetked annavad jĂ”u langetada elu suurimaid puid.â
â KULDAVĂĂRT elutarkus đż

