Oli kord küla, kus inimesed sündisid sisemise jõu ja tarkusega. Nad olid kui mäed – kindlad ja vankumatud. Kuid aja jooksul hakkas nende vägi tasapisi hääbuma. Inimesed tundsid end väsinuna, kurnatuna ja eksinuna, kuid keegi ei osanud öelda, miks.
Küla serval, kõrge mäe otsas, elas tark naine, kes oli näinud paljusid põlvkondi ja teadis elu sügavatest seadustest rohkem kui keegi teine. Ühel päeval, nähes, kuidas inimesed oma sära kaotavad, otsustas ta tõe välja selgitada.
Ta istus mäel ja jälgis – mitte selleks, et hukka mõista, vaid et mõista, kuhu inimesed oma jõu kaotasid. Ja siis ta nägi.
Liigne analüüsimine ja üle mõtlemine
Tark naine märkas, kuidas inimesed jäid oma mõtete lõksu. Nad veetsid tunde, isegi aastaid, küsides: “Miks see minuga juhtus? Mida oleksin saanud teha teisiti?” Kuid vastuste otsimise asemel jäid nad kinni kahtlustesse ja hirmudesse.
Nad ei mõistnud, et elu ei nõua alati selgitusi – mõnikord tuleb lihtsalt edasi liikuda.
Vimma pidamine ja kibestumine
Ta nägi inimesi, kes kandsid oma südames aastaid viha ja pettumust, nagu rasket kivikotti. Nad ei teadnud, et minevikust kinnihoidmine ei tee haiget sellele, kes neile ülekohut tegi – see teeb haiget neile endile.
Nad ei lasknud lahti, sest arvasid, et see annab neile õiguse. Kuid tegelikult andsid nad oma jõu mineviku varjudele.
Oma aja ja energia ära andmine
Mõned inimesed jagasid oma aega kõigile peale iseenda. Nad tormasid appi, ohverdasid end ja unustasid omaenda vajadused. Nad ei teadnud, et “jah” teistele võib liiga sageli tähendada “ei” iseendale.
Tark naine teadis, et oma aega tuleb jagada tarkusega – sest kui tass on tühi, ei saa sellest kellelegi enam valada.
Püüdlus parandada teisi
Ta nägi, kuidas mõned inimesed uskusid, et kui nad armastavad piisavalt, saavad nad kellegi teise valu ära võtta või neid muuta. Nad kulutasid oma jõu päästmisele, kuni ühel päeval mõistsid – keegi teine saab muutuda ainult siis, kui ta ise selleks valmis on.
Armastus ei tähenda teise inimese teekonna ära käimist – see tähendab tema kõrval kõndimist, kuni ta on valmis ise astuma.
Liiga paljude võimaluste andmine valedele inimestele
Mõned inimesed uskusid aina uusi lubadusi, oodates muutust, mis kunagi ei tulnud. Nad lootsid, andestasid ja lootsid veel kord – kuni nende enda süda hakkas murenema.
Tark naine teadis, et andestus on kingitus sulle endale, kuid uus võimalus peab olema teenitud, mitte lõputult jagatud.
Tänamatuse vari – olemasoleva hooletusse jätmine
Ta nägi inimesi, kes unistasid alati millestki paremast – kuid ei näinud ilu selles, mis neil juba oli. Nad jooksid aina edasi, kuid ei märganud, et õnn polnud kunagi kauguses, vaid neis endis.
Kui sa ei hinda seda, mis sul on, ei anna elu sulle enamat – sest sa pole õppinud nägema väärtust isegi kingitustes, mis sul juba on.
Enda võrdlemine teistega
Mõned inimesed vaatasid alati teisi ja tundsid, et nad ei ole piisavad. Nad ei mõistnud, et iga inimene on oma teel – ja ükski lill ei püüa õitseda kiiremini kui teine.
Tark naine teadis, et enda tõelise väe leidmine algab siis, kui lakkad teiste rada vaatamast ja hakkad astuma omaenda sammus.
Praeguse hetke vältimine
Paljud inimesed elasid kas minevikus või tulevikus. Mõned muretsesid selle üle, mis oli olnud, teised kartsid, mis võib tulla. Kuid nad unustasid, et praeguses hetkes peitub kogu elu jõud.
Kui sa oled alati kuskil mujal – kuidas saad sa kunagi tunda end tõeliselt elusana?
Enda hääle ja vajaduste vaigistamine
Ja lõpuks nägi tark naine neid, kes alati kohanesid, et teistele meeldida. Nad hoidsid tagasi oma tunded, surusid alla oma unistused ja loobusid iseendast, et sobituda.
Aga keegi, kes ei julge olla tema ise, ei saa kunagi tunda tõelist vabadust.
Tark naine mõistis lõpuks, et inimesed ei kaotanud oma jõudu korraga – nad andsid seda ära vähehaaval.
Nad andsid seda ära iga kord, kui nad lasksid hirmul, harjumustel ja välisel maailmal dikteerida, kes nad peaksid olema.
Õppetund?
Kui tahame oma jõu tagasi saada, peame küsima: kuhu ma seda kaotan?
Kui sa õpid lahti laskma, väärtustama ennast ja oma teed, lõpetama enda hääle vaigistamise ja hakkad elama tõelise eneseteadlikkusega, hakkab elu voolama hoopis uuel viisil.
Jõud pole midagi, mida saab sinult võtta. See on midagi, mida sa ise otsustad hoida või ära anda.