đSissejuhatus: Ăpetaja kui valguse teeviit
Ăpetaja on kui peegel, mis ei nĂ€ita mitte seda, kes me veel pole, vaid seda, kes meis juba on.
TÔeline Ôpetaja ei tÀida, vaid avab; ta ei suru peale oma tÔde, vaid aitab meil Àrgata enda omale.
Ta on kohal, et suunata, mitte juhtida; meenutada, mitte mÀÀrata.
Ăpetaja on valguse kandja, kes ei pimesta, vaid juhatab Ă”rnalt.
Tema töö on ajutine â ta viib Ă”pilase sinna, kus algab iseseisev mĂ”istmine.
Ja kui valgus sĂŒttib Ă”pilases, astub Ă”petaja kĂ”rvale, teades, et tema töö on tĂ€idetud.
Sokrates: âMa ei saa kedagi midagi Ă”petada, ma saan ainult panna neid mĂ”tlema.â
Ăpetaja Ă€ratab inimese mĂ”tlemise kaudu tema enda tarkuse.
Sokrates: âTĂ”eline tarkus seisneb teadmisel, et sa ei tea midagi.â
Ăpetaja, kes teab oma piire, loob ruumi Ă”ppimiseks, mitte ei tĂ€ida seda oma teadmisega.
Laozi: âTĂ”eline Ă”petaja juhatab ilma kĂ€suta, valgustab ilma varjutamata.â
Tark Ă”petaja on kohal, aga mitte domineeriv â ta laseb Ă”pilasel ise kasvada.
Laozi: âTark Ă”petaja ei pĂŒĂŒa vormida, vaid lubab Ă”pilasel avaneda, nagu lill pĂ€ikese poole.â
Iga hing Ôitseb omal ajal ja omal moel.
Buddha (Kalama Sutta): âĂrge uskuge midagi ainult selle pĂ€rast, et Ă”petaja nii ĂŒtleb, vaid uurige ise ja mĂ”istke.â
TÔeline Ôpetus Àratab iseseisva mÔistmise, mitte pimesi jÀrgimise.
Buddha: âĂpetaja on vaid teeviit. Teekond tuleb kĂ”ndida ise.â
Keegi ei saa sinu eest valgust nÀha.
Konfutsius: âĂpetaja avab ukse, kuid sisse peab astuma Ă”pilane ise.â
Teadmised on vaid vĂ”imalus â tarkus sĂŒnnib valikust neid ellu rakendada.
Konfutsius: âKolm asja on Ă”petajal hoida: rahu sĂŒdames, selgus mĂ”ttes ja headus sĂ”nades.â
Ăpetaja ei Ă”peta mitte ainult sĂ”nadega, vaid oma kohalolu kaudu.
Epiktetos: âInimesed ei Ă”pi mitte sellest, mida neile rÀÀgitakse, vaid sellest, mida nad mĂ”tlevad, kui nad kuulevad.â
Tarkus tekib alles siis, kui sÔna muutub sisemiseks mÔtiskluseks.
Platon: âĂpetamine ei ole anumasse kallamine, vaid tule sĂŒĂŒtamine.â
Ăpetus ei ole teadmiste edasiandmine, vaid inspiratsiooni sĂŒĂŒtamine.
Platon: âHaridus ei ole valguse sĂŒstimine hingesse, vaid valguse Ă€ratamine hinges endas.â
Ăpetaja on Ă€rataja, mitte sisestaja.
Seneca:Â âKes tahab teisi juhtida, peab esmalt iseennast tundma.â
TÔeline Ôpetaja on elanud lÀbi selle, mida ta Ôpetab.
Marcus Aurelius: âInimene peab Ă”ppima mitte ainult Ă”petajalt, vaid ka elult.â
Elu on suurim Ă”petaja â iga kogemus on juhatus teadvuse laienemiseks.
Rumi: âTĂ”eline Ă”petaja on see, kes aitab sul leida Ă”petaja enda seest.â
Ăpetus ei loo sĂ”ltuvust, vaid vabadust.
Rumi: âĂpetaja on aken, mille kaudu valgus siseneb. Vaata mitte akent, vaid valgust.â
Kui sa nÀed Ôpetajas ainult inimest, jÀÀd akna juurde; kui nÀed temas valgust, oled juba astunud sisse.
Carl Gustav Jung: âKes teist pĂŒĂŒab olla Ă”petaja, peab teadma, et ta Ă”petab iseenda kaudu.â
Ăpetaja on peegel â tema Ă”pilased Ă”pivad sellest, kes ta on.
Carl Gustav Jung: âIga tĂ”eline Ă”petaja on ĂŒhtlasi Ă”pilane â ta Ă”petab seda, mida ta ise veel Ă”pib tundma.â
Ăpetamine ja Ă”ppimine on ĂŒks ja sama liikumine â teadvuse kasv.
Meister Eckhart: âParim Ă”petaja on see, kes juhatab sind sinna, kust ta ise ei saa sinuga kaasa tulla.â
TÔeline Ôpetus lÔpeb seal, kus algab Ôpilase enda tee.
Antoine de Saint-ExupĂ©ry: âTĂ€ius saavutatakse mitte siis, kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi Ă€ra vĂ”tta.â
Hea Ôpetaja eemaldab segaduse ja hirmu, kuni jÀÀb alles tÔde.
Dalai-laama: âHea Ă”petaja nĂ€itab sulle mitte seda, mida mĂ”elda, vaid kuidas mĂ”elda.â
Ăpetaja kasvatab mĂ”tlejaid, mitte jĂ€rgijaid.
Alan Watts: âĂpetaja roll on teha end lĂ”puks tarbetuks.â
Kui Ôpetus on tÔeline, ei vaja Ôpilane enam Ôpetajat.
Osho: âKui sa kuuled Ă”petajat ja tunned temas end Ă€ra, oled leidnud tĂ”elise juhataja â mitte teda, vaid iseenda.â
Ăpetaja on Ă€rataja, mitte guru, kes nĂ”uab kummardamist.
Thich Nhat Hanh: âĂpetaja elab igas hetkes, kus sa oled tĂ€ielikult kohal.â
Kui sa Ôpid nÀgema teadlikult, saab kogu elu sinu Ôpetajaks.
Eesti pĂ€rimustarkus: âĂpetaja on nagu pĂ€ike â ei suru valgust peale, vaid annab sooja, et seeme kasvaks.â
Ăpetus ei nĂ”ua, vaid toidab hinge.
Eesti pĂ€rimustarkus: âĂpetus ei mahu pĂ€he, kui sĂŒda on kinni.â
Ăppimine algab sĂŒdame avamisest, mitte mĂ”istuse tĂ€itmisest.
Piiblitarkus (Matteuse 23:8): âĂks on teie Ă”petaja â Kristus.â
KÔik vÀline Ôpetus on vaid teeviit sisemise valguse juurde.
Vana hiina tarkus: âKui Ă”pilane on valmis, ilmub Ă”petaja. Kui Ă”pilane on Ă€rganud, kaob Ă”petaja.â
Ăpetaja on sild â mitte elupaik.
đ LĂ”ppsĂ”na: Ăpetaja meis kĂ”igis
Iga inimene, keda kohtame, on Ă”petaja â mĂ”ni peegeldab meie valgust, mĂ”ni meie varju.
Iga olukord, mis meid puudutab, on juhatus â mĂ”ni avab sĂŒdame, mĂ”ni paljastab selle haavad.
TĂ”eline Ă”petaja ei ĂŒtle, mida uskuda, vaid aitab sul nĂ€ha, mida sa juba tead.
Ta on kohal, et Àratada sind sinu enda tarkusele, mitte luua jÀrgijaid.
Kui valgus sĂŒttib sinu sees, tunned Ă€ra: Ă”petaja ei ole vĂ€ljaspool â ta on sinus endas.
Ja siis muutub kogu elu sinu klassiruumiks, iga pÀev sinu Ôpikuks, ja iga hingetÔmme sinu Ôpetuseks.
đïž Sest tĂ”eline Ă”petaja ei Ă”peta elust â ta on elu ise.đ

