đŸŒčMeele töökoda – kujutlusvĂ”ime

đŸŒč„KujutlusvĂ”ime on Jumala kingitus inimesele – vĂ”ime nĂ€ha maailma, mida veel ei ole, ja teha see nĂ€htavaks.“
— Einar Laigna

đŸŒčSissejuhatus: Inimese meel on kui nĂ€htamatu töökoja uks.
Selle ukse taga sĂŒnnivad mĂ”tted, mis vormivad maailma ja avavad tuleviku.
Seal ei ole haamreid ega naelu, vaid pehmed tööriistad: kujutlus, tunne, usk ja tÀhelepanu.
See on paik, kus mÔttest saab pilt ja pildist saab tegu.
KÔik, mida inimene nÀeb vÀlises maailmas, on kord olnud sisemine kujutlus.
KujutlusvĂ”ime ei ole fantaasia ega pĂ”genemine, vaid oskus luua nĂ€htamatust nĂ€htavaks – hinge loov jĂ”ud, mis teeb inimesest kaaslooja universumiga.

đŸŒčElutarkuse vahetus

Õpilane: Õpetaja, rÀÀgitakse, et mĂ”tted loovad reaalsust. Aga kuidas saab mĂ”te, mis on vaid Ă”hk ja vari, muuta midagi pĂ€riselt nĂ€htavat?

Õpetaja: MĂ”te on nĂ€htamatu, kuid ta kannab vibratsiooni.
Kui inimene mÔtleb armastusest, hakkab tema hÀÀl ja pilk kandma soojust.
Kui ta mÔtleb hirmust, muutub tema liikumine jÀigaks.
Nii ilmneb mÔte nÀhtaval moel.
Meele töökojas sĂŒnnib kĂ”igepealt kavatsus, siis tunne ja lĂ”puks tegu.

Õpilane: Kas see tĂ€hendab, et kujutlus on seeme, millest kasvab elu ise?

Õpetaja: Just. Kujutlus on hinge seeme, mille kastab tunne ja mille kasvatab usk.
Albert Einstein ĂŒtles: „KujutlusvĂ”ime on olulisem kui teadmine.“
Teadmine nÀitab, mis on olemas. Kujutlus loob selle, mis saab vÔimalikuks.

Õpilane: Aga kui kujutlus jÀÀb vaid unistuseks, kas see pole siis pelk fantaasia?

Õpetaja: Fantaasia on kujutlus ilma sĂŒdame valguseta.
TÔeline kujutlus algab vaikusest, kui meel on rahulik ja hing on avatud.
Buddha on öelnud: „Inimene muutub selleks, mida ta mĂ”tleb.“
Kui kujutlus saab ĂŒhenduse tundega, muutub ta tegelikkuseks.

Õpilane: Mu mĂ”tted on tihti nagu tuul – kord tormavad, kord vaibuvad. Kuidas neid suunata?

Õpetaja: Tuult ei saa peatada, kuid saab Ă”ppida purjesid seadma.
Meele töökojas tĂ€hendab see teadlikkust – mĂ€rkamist, kuhu oma tĂ€helepanu paned.
Marcus Aurelius on öelnud: „Inimene on see, kes suudab nĂ€ha nĂ€htamatut ja luua sellest reaalsuse.“
Kui paned oma tĂ€helepanu valguse peale, muutub maailm sinu ĂŒmber heledamaks.
Kui keskendud varjule, hakkab varju rohkem olema.

Õpilane: Kas see tĂ€hendab, et inimene loob oma saatuse oma mĂ”tetega?

Õpetaja: Just nii.
Iga mÔte on tee. Iga tunne on samm.
Konstellatsioonitarkus ĂŒtleb: „Kui hing nĂ€eb, keha rahuneb.“
Kui inimene mÔistab, kuidas tema mÔtted maailma mÔjutavad, hakkab ta looma teadlikult, mitte juhuslikult.
Elu ei ole enam reaktsioon, vaid osadus.

Õpilane: Aga kui kujutlus vĂ”ib luua head, kas ta vĂ”ib ka kahjustada?

Õpetaja: VĂ”ib. Sama tuli, mis annab sooja, vĂ”ib ka pĂ”letada.
SeepĂ€rast tuleb meele töökojas hoida valguse distsipliini – mĂ”elda selgelt, tunda puhtalt ja tegutseda ausalt.
Eesti tarkus ĂŒtleb: „Kes hoiab head mĂ”tet, see hoiab valgust.“
MÔtted on hingelised tuled, mida tuleb puhastada nagu akent, et valgus pÀÀseks lÀbi.

Õpilane: Kas kujutlus vĂ”ib tervendada?

Õpetaja: Kujutlus on tervendamise keel.
Reikitarkus ĂŒtleb: „KĂ”ik, mida tunned ja kujutled armastusega, saab elu.“
Kui inimene kujutleb valgust oma sĂŒdames vĂ”i rahu oma kehas, hakkab keha meenutama, kuidas olla terve.
Tervendamine ei tule vĂ€ljastpoolt, vaid seest – sealt, kus mĂ”te ja tunne saavad ĂŒheks.

Õpilane: Siis on kujutlus justkui vĂ€rav Jumalani?

Õpetaja: VĂ”ib öelda nii.
KujutlusvÔime on kanal, mille kaudu inimene osaleb loomises.
Kui sa suudad nĂ€ha maailma armastuse pilguga, oled juba ĂŒhinenud selle jĂ”uga, mis lĂ”i maailma.
TÀnulikkus on selle vÀrava vÔti.
Deepak Chopra on öelnud: „TĂ€nulikkus on kujutlusvĂ”ime kĂ”rgeim vorm – nĂ€ha juba tĂ€itununa seda, mis on veel teel.“

đŸŒčÕpilase taipamine

Õpilane: Ma mĂ”istan nĂŒĂŒd, et kujutlus ei ole vaid mĂ”tlemine, vaid elav looming.
See on vaimne tööriist, mis ĂŒhendab sĂŒdame ja reaalsuse.
Kui hoian oma meele valguses ja sĂŒdame tĂ€nus, saab minu kujutlusest tee, mis viib elu juurde.
Ma pole enam unistaja – olen loov hing omaenda maailma töökojas.

đŸŒčÕpetaja lĂ”ppsĂ”na: Kujutlus on hinge tööriist ja meele tuli.
See, mida sa hoiad mÔttes, muutub energiaks.
See, mida sa hoiad tundes, saab vormi.
See, mida sa hoiad usus, saab tÔeks.
Iga pilt, mida lood valgusest, muudab maailma heledamaks.
SellepÀrast on meele töökoja suurim seadus lihtne:
mÔtle seda, mida soovid nÀha, ja nÀe seda, mida soovid kasvatada.
NĂ”nda loob meel valguse kaudu elu.đŸŒčđŸŒčđŸŒč

Ostukorv