SAATUS

Sõna „saatus” etümoloogia

1. Päritolu:
   Sõna saatus pärineb keskaegsest eesti keelest, tuletatuna tegusõnast „saatma”, mis tähendab „suunama, juhatama, toimetama kuhugi”.
   

2. Algtähendus:
   Alguses tähendas see midagi, mis on „kellegi või millegi poolt saadetud” – juhtum, mis saab inimesele osaks, millele tal ei ole otsest kontrolli. See seos „saatmisega” rõhutab juhuse, juhatuse või välist jõudu.
   

3. Keerukam tähendus:
   Aja jooksul on sõna saatus omandanud filosoofilise ja eksistentsiaalse tähenduse: see ei ole enam pelgalt „mingi sündmuse toimumine”, vaid terviklik elu rada, probleemide ja lahenduste vektor, mis kujuneb inimese, tema keskkonna ja kõrgemate (või kosmiliste) jõudude koostoimes.
   

4. Seos teistes keeltes:
   

• Lähedane sarnasus on soome keeles: kohtalo („koht – saatus/otsus, -alo – vorm”);
  

• Ladina keeles: fatum, mis tähendab „ütlemine, määratud, et sündida”.
  See näitab, et idamaise ja lääneliku mõtlemise traditsioonides on saatus alati seotud millegi eelnevalt määratud või „väljast poolt saadetud” jõuga.

SAATUS – kuidas hing ja vaim lapse elu kujundavad

Kuidas siis ikka meie elu ja saatus tegelikult kujunevad, kuidas hing, vaim ja keskkonna probleemid töötavad koos, et luua meie teekond.

Kõik algab juba ema ja isa saatuste kokkusobitusest. Igaüks meist toob kaasa oma elukogemuse, oma tasakaalutused ja probleemid. Kui need teed ristuvad viljastamisel, sünnib seeme – algne kvantpotentsiaal, milles on juba olemas nii maa kui taeva jõud. See seeme kannab endas kogu programmi, mis hakkab kujundama lapse tulevast saatust.

Seesama seeme sisaldab ka vaimu – maist potentsiaali. Vaim tuleb pärilikkusest, ema ja isa geenidest, peretraditsioonidest, kultuurist ja bioloogiast. Vaim valmistab lapse keha ja närvisüsteemi ette, annab talle ellujäämisoskuse ja maised võimed. See on alus, millele hiljem saab ehitada kogu elu, võime tulla toime keskkonna probleemidega ja ellu jääda.

Aga kogu protsessi kõige olulisem osa on hing – taevalik potentsiaal, kosmiline abiline. Hing ei sünni lapsega kohe, vaid liitub temaga alles esimese hingetõmbega. Aga tema mõju on kogu protsessis pidev. Hing ei määra ülesannet, see ei ütle, mida teha, vaid annab kosmilise lisaväe – jõu, loovuse ja sisemise tarkuse, mis võimaldab inimesel toime tulla nende probleemidega, mis tema keskkonnas ja elus ilmnevad. Kui hinge “maandumist” ei toimu, jääb kogu programm pooleli ja laps ei saa ellu jääda.

Seega kujuneb saatus järgmiselt:

Keskkonna probleem – see tõmbab ligi nii maise kui taevaliku potentsiaali. Tasakaalutus sünnitab ülesande, mis ootab lahendamist.

Vaim – avaneb emaüsas, kujundab keha, närvisüsteemi ja maised võimed.

Hing – mõju on pidev, aga liitub esimesel hingetõmbel, annab kosmilise lisajõu ja võimaluse lahendada keskkonna tasakaalutust.

Kvantpotentsiaal – kogu süsteem koos, mis määrab tee probleemist lahenduseni.

Mida suurem on keskkonna probleem, seda suurema jõu ja võime hing annab. Just seetõttu sünnivad meie hulka inimesed, kes saavad oma elu jooksul teha erakordseid tegusid ja lahendada suurte tasakaalutustega seotud ülesandeid.

Näited elust räägivad seda selgelt:

Poiss vaeses peres – tema keskkonna probleem on puudus. Vaim annab ellujäämisoskuse ja bioloogilise vastupidavuse, hing lisab loovuse ja leidlikkuse. Nii võib temast hiljem saada leiutaja, kes muudab paljude elu.

Poiss sõja keskel – ülesanne on hirmu ja vägivalla ületamine. Vaim annab keha vastupidavuse, hing lisab rahu ja tarkuse, mis hiljem muudab temast rahutooja.

Tundlik laps, kes saab koolis pilke ja tõrjumise osaliseks – ülesanne on õppida kaastunnet ja sisemist tasakaalu. Vaim annab füüsilise ja psüühilise süsteemi, hing lisab sisemise väe ja sügavuse – hiljem on arst või õpetaja, kes aitab teisi näha ja mõista.

Seega hing ja vaim töötavad koos, üks maa kaudu, teine kosmosest, ja alles lapse esimesel hingetõmbel saavad nad ühendada oma jõud üheks terviklikuks programmiks. See programm kannab endas kogu võime lahendada probleeme, mis meie maailmas tasakaalustamist ootavad.

Saatus ei ole juhus. See ei ole etteantud rada, mida lihtsalt käia. Saatus on probleemist lahenduseni viiv vektor, mis sünnib keskkonna tasakaalustamatuse ja kosmilise ning maiste potentsiaalide koostööst. Ja hinge maandumine on selle vektori käivitaja – kosmiline abiline, kes teeb võimalikuks kogu programmi elluviimise.

Kui mõtleme elu sügavamalt, näeme, et iga sünd, iga hingetõmme ja iga keskkonna tasakaalutus on osa suuremast korrapära protsessist. Kõik on ühendatud – isa ja ema saatused, keskkonna tasakaalustamatus, vaim ja hing – ja ainult nende täiuslik ühinemine loob tervikliku saatuse.