Millist mulda kannab minu sĂŒda?
âVaata, kĂŒlvaja lĂ€ks vĂ€lja kĂŒlvama.â
â Matteuse 13:3
Sissejuhatus
Ăhel pĂ€eval istus Ă”petaja Ă”pilasega pĂ”llu serval.
Kevadine maa lÔhnas vÀrskelt.
Kaugemal kĂ”ndis kĂŒlvaja, kott seemnetega ĂŒle Ă”la.
Ta vÔttis peotÀie seemneid ja heitis need laia kaarega pÔllule.
Ăpilane vaatas ja kĂŒsis: âĂpetaja, miks rÀÀkis Jeesus nii sageli seemnetest ja kĂŒlvamisest?â
Ăpetaja naeratas. âSest seeme on vĂ€ike, aga temas vĂ”ib peituda terve tulevik.â
Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Mida tĂ€hendamissĂ”na kĂŒlvajast Ă”petab?
Ăpetaja: See rÀÀgib kĂŒlvajast, kes lĂ€ks seemet kĂŒlvama.
Osa seemnest langes tee ÀÀrde, linnud nokkisid selle Àra.
Osa langes kivisele pinnale, kus polnud sĂŒgavat mulda, ja kuivas Ă€ra.
Osa langes ohakate sekka, kus mured ja himud lÀmmatasid selle.
Aga osa langes heasse mulda ja kandis palju vilja.
Ăpilane: Mis on see seeme?
Ăpetaja: Jeesus ĂŒtles, et seeme on Jumala sĂ”na.
Aga laiemalt vĂ”ib öelda: see on tĂ”de, tarkus, armastus ja valgus, mis inimese sĂŒdamesse kĂŒlvatakse.
Ăpilane: Ja pinnas?
Ăpetaja: Pinnas on inimese sĂŒda.
Sama seeme vĂ”ib sattuda erinevasse sĂŒdamesse ja anda tĂ€iesti erineva tulemuse.
Mitte sellepÀrast, et seeme oleks halb.
Vaid sellepÀrast, et pinnas ei ole alati valmis vastu vÔtma.
Ăpilane: Mida tĂ€hendab teeÀÀrne pinnas?
Ăpetaja: See on sĂŒda, mis ei peatu. Kuuleb kĂŒll, aga ei lase sĂ”nal endasse juurduda. Tarkus puudutab teda korraks ja kaob.
Ăpilane: Aga kivine pinnas?
Ăpetaja: See on sĂŒda, mis vĂ”tab mĂ”tte rÔÔmuga vastu, aga tal puudub sĂŒgavus. Kui tulevad raskused, kuivab algne vaimustus kiiresti.
Ăpilane: Mida tĂ€hendavad ohakad?
Ăpetaja: Need on mured, hirmud, kadedus, kiirustamine, rikkuse tagaajamine ja maailma mĂŒra.
Need vÔivad kasvada nii tihedaks, et lÀmmatavad isegi hea seemne.
Ăpilane: Ja hea muld?
Ăpetaja: Hea muld on sĂŒda, mis kuulab, mĂ”tiskleb, hoiab ja kannab vilja.
Selline inimene ei piirdu ainult kuulmisega.
Ta laseb tÔel end muuta.
TĂ€hendamissĂ”na “Neli peenart”
Ăhel vanal aednikul oli neli peenart.
Esimene oli tallatud kÔvaks nagu tee.
Seeme jÀi selle pinnale ja linnud viisid selle Àra.
Teine oli pealt ilus, aga all kivine.
Seeme tĂ€rkas kiiresti, kuid juured ei saanud sĂŒgavale minna.
Kolmandas peenras kasvasid ohakad.
Seeme kĂŒll tĂ”usis, aga jĂ€i lĂ”puks varju ja nĂ€rbus.
Neljas peenar oli lÀbi kaevatud, puhastatud ja hoolitsetud.
Seeme langes sinna, juurdus, kasvas ja kandis vilja.
Noor Ă”pipoiss kĂŒsis: âMiks kĂŒlvaja ĂŒldse kĂ”ikjale kĂŒlvas?â
Aednik vastas: âSest kĂŒlvaja ei loobu ĂŒhestki pinnasest.
Aga iga pinnas peab lĂ”puks ise lubama end harida.â
Tarkusehetk
Ăpetaja ĂŒtles: âĂra kĂŒsi ainult, kas Jumal kĂŒlvab.
Ta kĂŒlvab.
KĂŒsi hoopis: Milline pinnas olen mina tĂ€na?
Kas mu sĂŒda on kĂ”vaks tallatud?
Kas mu vaimustus on pinnapealne?
Kas mured on kasvanud ohakateks?
VĂ”i olen valmis laskma tĂ”el endas juurduda?â
Ăpilase taipamine
Ăpilane jĂ€i mĂ”ttesse.
Siis ĂŒtles ta: âNĂŒĂŒd ma mĂ”istan.
Sama sĂ”na vĂ”ib ĂŒht inimest muuta ja teisest mööda minna.
Vahe ei ole alati sĂ”nas. Vahe on sĂŒdame valmisolekus.â
Ăpetaja noogutas.
âJust nii. Heaks mullaks ei sĂŒnnita ainult. Heaks mullaks saadakse.
LĂ€bi alandlikkuse, vaikuse, aususe ja valmisoleku kasvada.â
Iga pĂ€ev kĂŒlvatakse meie sĂŒdamesse midagi. SĂ”nu. MĂ”tteid. Hirme. Lootust. Armastust. Tarkust.
KĂŒsimus ei ole ainult selles, mida me kuuleme.
KĂŒsimus on selles, mida me endas kasvatame.
Kui inimene tahab kanda head vilja, peab ta Ă”ppima oma sĂŒdame mulda harima.
Ta peab eemaldama kivid.
Rohima ohakad.
Pehmendama kÔvaks muutunud kohti.
Ja andma heale seemnele aega kasvada.
âAga mis heasse mulda kĂŒlvati, on see, kes sĂ”na kuuleb ja mĂ”istab ning kannab vilja.â
â Matteuse 13:23
âMis heas mullas on, need on need, kes sĂ”na kuuldes seda heas ja siiras sĂŒdames sĂ€ilitavad ning kannatlikkuses vilja kannavad.â
â Luuka 8:15
âKes kĂ”rvu omab, see kuulgu!â
â Matteuse 13:9
PĂ€rimustarkused
âMida kĂŒlvad, seda lĂ”ikad.â
âHea vili kasvab haritud mullas.â
âKivi sees ei kasva juur sĂŒgavaks.â
Ăpetaja vĂ”ttis peotĂ€ie mulda ja ĂŒtles: âSeeme kannab endas elu, aga muld otsustab, kas see elu saab kasvada. Nii on ka tarkusega. Jumal vĂ”ib kĂŒlvata inimese sĂŒdamesse valgust iga pĂ€ev, kuid vilja kannab see sĂŒda, mis on valmis pehmenema, puhastuma ja kasvama.â

