Viha, iha, ego ja sisemise rahu tee
âKui inimene lĂ”petab enda vastu sĂ”dimise, hakkab ta lĂ”puks elu tunnetama.â
â Taoistlik tarkus
đSissejuhatus
Inimese suurimad lahingud ei sĂŒnni alati maailmas.
Need sĂŒnnivad tema enda sees.
Seal kohtuvad: iha ja andestus, ego ja hing, iha ja rahu, hirm ja usaldus.
MÔnikord muutub inimene oma tunnete vangiks.
MÔnikord oma ihade teenriks.
MÔnikord oma ego kaitsjaks.
Aga tarkus ei sĂŒnni sellest, et inimesel pole enam tundeid, soove ega valu.
Tarkus sĂŒnnib siis, kui inimene Ă”pib neid kandma ilma nende alla mattumata.
Taoistlik tarkus Ă”petab, et Tao ei ole âjumalâ inimese kujul.
Ta on pigem: elu algallikas, universumi loomulik tarkus, nĂ€htamatu kord, olemise sĂŒgav vool.
Nii nagu jĂ”gi voolab ĂŒmber kivide, nii Ă”petab Tao inimest liikuma lĂ€bi elu liigse vĂ”itlemiseta.
Kui inimene eemaldub sellest loomulikust voost, sĂŒnnivad: rahutus, liigne kontrollivajadus, viha, ahnus, sisemine pinge.
Kui inimene hakkab taas kuulama elu vaikset hingamist, sĂŒnnib temas tasapisi: rahu, kohalolu, pehmus, teadlikkus, sisemine vabadus.
Ja vĂ”ib-olla ei seisne inimese suurim tarkus mitte maailma vallutamisesâŠ
vaid iseenda sees rahu leidmises. đ
đ 1. Viha ja kĂ€ttemaksu vari
âViha on lĂŒhiajaline hullus.â
â Horatius
MÔte: Hetkeemotsioon vÔib luua pikaajalise kahetsuse.
âEnne kui asud kĂ€ttemaksu teele, kaeva kaks hauda.â
â Konfutsius
MÔte: KÀttemaks pÔletab sageli ka selle kandjat.
âViha hoidmine on nagu mĂŒrgi joomine ja lootmine, et teine inimene sureb.â
â Buddha
MÔte: Lahendamata viha hÀvitab eelkÔige sisemist rahu.
âParim kĂ€ttemaks on mitte muutuda selle sarnaseks, kes sulle haiget tegi.â
â Marcus Aurelius
MÔte: TÔeline vÀÀrikus seisneb oma valguse sÀilitamises.
âTark ei maksa kurjusele kurjaga, sest ta teab, et nii saab kurjus kaks korda vĂ”itu.â
â Sokrates
MÔte: Kurjuse ahela katkestab teadlikkus, mitte uus viha.
PĂ€rimustarkus: âViha pĂ”letab enne kandjat kui sihtmĂ€rki.â
MÔte: KÀttemaks hoiab inimese seotud vana valuga.
đ 2. Ego ja sisemine rahutus
âKes ei valitse oma meelt, selle meel hakkab valitsema teda.â
â Buddha
MÔte: Kontrollimatu meel vÔib vÔtta inimeselt sisemise vabaduse.
âKes valitseb iseennast, on vĂ€gevam sellest, kes vallutab linna.â
â Laozi
MĂ”te: Suurim jĂ”ud ei ole teiste ĂŒle, vaid iseenda ĂŒle.
âKes ei tunne iseennast, eksib oma tunnete labĂŒrindis.â
â Sokrates
MÔte: Enesetundmine aitab inimesel nÀha oma sisemisi mustreid.
âKui ego vaikib, hakkab sĂŒda lĂ”puks rÀÀkima.â
â Taoistlik tarkusetera
MĂ”te: SĂŒgavaim tarkus sĂŒnnib sisemises vaikuses.
âMadal puu kisab tuules, sĂŒgav juur vaikib.â
â PĂ€rimustarkus
MÔte: TÔeline tugevus ei vaja pidevat tÔestamist.
đ3. Ihad ja sĂ”ltuvused
âKes ei valitse oma ihasid, muutub nende teenriks.â
â Taoistlik tarkus
MÔte: Vabadus ei tÀhenda kÔigi impulsside jÀrgimist.
âIha on nagu tuli â vĂ€ike leek annab soojust, kontrollimatu leek pĂ”letab maja.â
â Taoistlik tarkusetera
MÔte: KÔik energia vajab teadlikku suunamist.
âKes otsib tĂ€itumist ainult vĂ€ljastpoolt, jÀÀb sisemiselt nĂ€ljaseks.â
â Transpersonaalne tarkus
MĂ”te: Sisemist tĂŒhjust ei saa tĂ€ielikult tĂ€ita vĂ€liste naudingutega.
âSuurim rikkus on inimene, kes suudab öelda: âMul on piisavalt.â
â Laozi
MĂ”te: Rahulolu on ĂŒks sĂŒgavamaid sisemise vabaduse vorme.
âKui meel muutub rahulikuks, hakkavad ihad kaotama oma kĂ€skivat jĂ”udu.â
â Taoistlik tarkus
MÔte: Sisemine rahu vÀhendab vajadust pidevalt midagi taga ajada.
đ 4. Andestamine ja sisemine vabadus
âNĂ”rk inimene ei suuda andestada. Andestamine on tugeva omadus.â
â Mahatma Gandhi
MÔte: Andestamine nÔuab rohkem jÔudu kui viha.
âKui su sĂŒda andestab, siis mitte sellepĂ€rast, et teine on seda vÀÀrt, vaid sellepĂ€rast, et sina oled rahu vÀÀrt.â
â Kahlil Gibran
MĂ”te: Andestamine vabastab eelkĂ”ige inimese enda sĂŒdame.
âAndestamine ei vabasta sĂŒĂŒdlast, vaid vabastab sind sidemest tema varjuga.â
â Konstellatsioonitarkus
MÔte: Andestamine katkestab nÀhtamatu emotsionaalse ahela.
âArmastus on ainus jĂ”ud, mis katkestab valu pĂ€rilikkuse.â
â Konstellatsioonitarkus
MĂ”te: Ăks teadlik inimene vĂ”ib lĂ”petada pĂ”lvkondade kaupa edasi kantud valu
âĂra lase kurjal sind vĂ”ita, vaid vĂ”ida kuri heaga.â
â Piibel
MÔte: Headus ei ole nÔrkus, vaid kÔrgem sisemine jÔud.
đ5. Tao ja elu loomulik vool
âTark ei sunni elu voolama. Ta Ă”pib voolama koos eluga.â
â Taoistlik tarkus
MĂ”te: Suurim rahu sĂŒnnib usaldusest elu vastu.
âPehme vesi murrab lĂ”puks ka kĂ”ige kĂ”vema kivi.â
â Taoistlik tarkus
MÔte: Tasasus vÔib olla tugevam kui jÔuline vastupanu.
âLoodus ei kiirusta, kuid kĂ”ik saab tehtud.â
â Laozi
MĂ”te: KĂ”ik sĂŒgav kasv toimub omas rĂŒtmis.
âInimene ei pea elu vallutama. Ta peab Ă”ppima selles osalema.â
â Transpersonaalne tarkusetera
MÔte: Elu muutub kergemaks, kui inimene lÔpetab pideva vÔitluse.
âKĂ”ige sĂŒgavam jĂ”gi voolab kĂ”ige vaiksemalt.â
â Taoistlik tarkus
MÔte: TÔeline vÀgi ei vaja lÀrmi.
đ LĂ”ppmĂ”tisklus
VĂ”ib-olla ei ole inimese suurim ĂŒlesanne maailmas vĂ”ita kĂ”iki lahinguid.
VÔib-olla on tema suurim tee: Ôppida rahu, pehmendada ego, vabastada viha, mÔista oma ihasid, kuulata oma hinge ja voolata koos eluga ilma iseennast kaotamata.
Sest inimene, kes leiab rahu iseendas, ei pea enam kogu maailma enda ĂŒmber vallutama. đ

