Filosoofid ja mõtlejad, kes on elanud sajandeid enne meid, kõnelevad ikka – nende sõnad on nagu kaja, mis ei vaibu ajas. Kui põimime nende tarkuse omaenda lugudesse, muutuvad nad taas elavaks vestluskaaslasteks. Nii saab meie sisemine dialoog osaks suuremast ajatutest häältest koosnevast koorist – vanade filosoofide, pärimuse ja meie enda hinge ühisest laulust.
Hinge kutse ei ole käsk, vaid pehme sosin. Ta ei sunni, vaid juhib. Ta ootab, kuni me kuulame. See on saladus, mida on tunnetanud nii Sokrates ja Platon kui ka meie oma rahvatarkused. Küsimus on alati sama: kas inimene julgeb kuulata?
💎🌸Dialoog
Õpilane: Õpetaja, miks öeldakse, et kõige tähtsam on „tunne iseennast“?
Õpetaja: Ütle mulle, kuidas saab keegi tunda maailma, kui ta ei tunne iseennast? Sokrates ütles: „Tunne iseennast – ja sa tunned universumit ja jumalaid.“ Kui sa ei tunne, kes oled sina, siis keda sa näed, kui vaatad maailma?
Õpilane: Siis ma näen vaid varju?
Õpetaja: Just. Ja mõtted loovad selle varju. Marcus Aurelius meenutas: „Meie elu on see, millest meie mõtted selle teevad.“ Aga ütle sina – kui su mõtted on segased, milline saab olla su elu?
Õpilane: Segane… nagu udu, kus ma ei leia teed.
Õpetaja: Nii on. Epiktetos ütles: „Kes seab korda oma mõtted, seab korda ka oma elu.“ Aga kuidas sa saaksid oma mõtteid korrastada?
Õpilane: Ehk vaikides… ja kuulata seda vaikust?
Õpetaja: Sa jõudsid Platoni juurde: „See, kes kuulab oma hinge vaikust, kuuleb tõde.“ Just seal sünnib taipamine.
Õpilane: Aga miks ma ei kuule alati oma hinge häält?
Õpetaja: Mõtle – kus sa teda otsid? Kas lärmi sees või vaikuses? Plotinos ütles: „Kui sa vaikid ja kuulad, ütleb hing sulle, kuhu minna.“ Sina otsid väljast, aga ta ootab seest.
Õpilane: Kui ma kuulan, aga mu soovid tunduvad liiga suured?
Õpetaja: Kas arvad, et su soovid on juhuslikud? Rumi ütles: „See, mida sa otsid, otsib sind.“ Kui igatsus on su südames, on see märgiks, et see otsib sind samuti. Aga kuidas sa vastad – kas hirmuga või sammuga?
Õpilane: Samm tundub raske.
Õpetaja: Antonio Machado meenutas: „Tee ei teki ootamisega – tee sünnib käimisega.“ Nii et küsin sinult: kumb on raskem – seista paigal ja oodata või astuda ja otsida?
Õpilane: Paigal seismine võib-olla ongi raskem… sest süda ei puhka.
Õpetaja: Siis oled juba leidnud vastuse.
Õpilane: Aga kui mu süda kõhkleb? Kui mõistus ütleb üht, süda teist?
Õpetaja: Kumb teab enne, kas süda või mõistus? Nietzsche vastas: „Ära kõhkle, sest süda teab enne mõistust.“ Ja George Sand ütles: „Mõistus otsib, süda leiab.“ Aga sina, kui oled otsinud ja leidnud, kumb on olnud sinu teejuht?
Õpilane: Süda… isegi siis, kui mõistus kartis.
Õpetaja: Just. Nii ütleb ka meie rahvatarkus: „Iga lind laulab oma laulu.“ Küsin nüüd sinult – kas sa julged laulda oma laulu, isegi kui teised laulavad midagi muud?
Õpilane: See ongi raskeim… aga ehk ka ainus tee.
Õpilane: Aga kui ma ei kuula oma südant? Mis siis juhtub?
Õpetaja: Campbell hoiatas: „Kui sa ei kuula oma hinge sosinaid, siis ta karjub su unistustes.“ Ja Simone Weil ütles: „Kutsumus ei ole see, mida inimene leiutab, vaid see, mis teda kutsub, isegi kui ta püüab seda ignoreerida.“ Aga sina – kas oled tundnud, et unistused karjuvad, kui sa neid ei kuula?
Õpilane: Jah… olen. Siis ei anna rahu miski.
Õpetaja: Just see on hinge kutse. Ta ei kao. Ta ootab, ta naaseb, ta sosistab. Ja kui vaja, ta karjub.
Õpilane: Siis suurim saladus ongi minus endas?
Õpetaja: Laozi kinnitas: „Suurim saladus ei ole maailmas, vaid meis endis.“ Ja Emerson lisas: „Kes avab ukse iseendasse, avab ukse kogu universumisse.“ Aga ma ei küsi, mida nemad ütlesid – ma küsin: kas sina julged selle ukse avada?
Õpilane: Kui ma ei ava, jääb maailm suletuks. Kui ma avan, siis avaneb ka maailm.
Õpetaja: Ja just see ongi hinge kutse saladus.
💎🌸Vahepeegeldus
See vestlus näitab, et tõde ei tule valmis vastusena. Õpetaja ei anna teed, vaid peegli. Filosoofid, mõtlejad ja rahvatarkused on nagu sillakivid üle jõe – aga kas inimene julgeb astuda, see sõltub ainult temast. Hinge kutse ei ole kunagi väljast tulnud käsk, vaid sisemine tõmme, mille tunneme ära südame vaikuses.
💎🌸Lõppsõna
Hinge kutse on pehme, kuid vankumatu – ta ei kao, isegi kui me teda ei kuula. Filosoofid, mõtlejad ja pärimused on läbi aegade õpetanud: kõige suurem saladus ei ole väljaspool, vaid meis endis. Kui me julgeme kuulata oma sisehäält ja kujundada elu teadlikult, muutub kogu maailm meie ümber.
Olgu need sõnad teile nagu tähed öötaevas – mitte ainult selleks, et neid imetleda, vaid et nad juhataksid teed.
👉 „Igal hingel on oma pill, aga mängima peab ta seda ise.“ — Eesti pärimus

