“Minevik ei ole selja taga, vaid sĂĽdame sees.“
— Õpetaja tarkus Sissejuhatus: Iga hing rändab ajas, kuigi keha püsib paigal.
Mõtted viivad meid eilsesse, unistused homsesse, ja vahel tundub, et olevik on vaid kitsas sild nende kahe vahel.
Kuid tõeline rännak ajas ei toimu mineviku mälestustes ega tuleviku plaanides,
vaid hetkes, kus mõistame — kõik ajad elavad meis korraga.
Augustinus: „Aeg ei ole midagi muud kui hinge mõõde.“
„Minu elu on kui ajas rändamine“ avab ukse sisekaemusele – mälule, saatusele, hingemustritele ja enese mõistmisele ajavoolus. Dialoog: Õpetaja ja Õpilane
Ă•pilane: Ă•petaja, ma tunnen, et elan korraga mitmes ajas.
Mõnikord olen lapsepõlves, teinekord juba vanaduses.
Kas see on ekslemine või ärkamine?
Õpetaja: See on ärkamine, kui sa vaatad ajas rännates mitte minevikku ega tulevikku, vaid seda, kes rändab.
Sest aeg on nagu jõgi, aga sina oled see, kes vaatab voolu ega kao sellesse.
Ă•pilane: Aga miks minevik ikka kutsub?
Mõnikord tunnen, et seal on midagi, mis tahab veel mõistmist.
Ă•petaja: Minevik ei kutsu karistuseks, vaid tervenduseks.
Sa rändad ajas mitte selleks, et muuta sündmusi, vaid et vabastada end valust, mis neisse jäi kinni.
Kui sa astud tagasi armastusega, mitte hirmuga, siis minevik muutub õpetajaks.
Rumi: „Ära vaata tagasi viha, ega ette hirmuga – vaata ümber armastusega.“
Ă•pilane: Ja tulevik? See tundub nii kauge ja udune, aga ometi ma igatsen seda.
Õpetaja: Tulevik on hinge peegel. Kõik, mida sa loodad, on juba sinu sees olemas, vaid ootab, et sa usuksid.
Sa ei lähe tulevikku – sa tõmbad teda endasse läbi oma usalduse.
Piiblitarkus: „Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõend.“ (Hb 11:1)
Õpilane: Siis ma ei rända ajas, vaid aeg rändab minus?
Õpetaja: Just. Aeg liigub sinu kaudu – iga hingetõmme ühendab igaviku ja hetke.
Kui sa oled kohal, on kogu su elu korraga siin: kõik, mis on olnud ja tuleb, hingab sinus koos.
Lõppsõna: Ajas rändamine ei ole põgenemine, vaid tagasitulek.
Iga hetk, kuhu sa lähed, tahab, et sa tooksid sinna teadvuse valguse.
Nii muutub minevik rahuks, tulevik lootuseks, ja olevik – armastuseks.
Eckhart Tolle: „Olevik on igaviku sissepääs.“
Elu ei olegi sirge tee, vaid ringlev spiraal, kus me kohtume iseendaga ikka sĂĽgavamal tasandil.
Ja kui sa lõpuks taipad, et aeg pole vaenlane, siis saad aru —
oled alati olnud kodus, ükskõik, kus su rännak sind kandis.
