💛„Kui sa armastad midagi, lase tal olla vaba. Kui ta jääb, on ta sinu kõrval vabast tahtest. Kui ta lahkub, ei olnud ta kunagi sinu omand.“
— Khalil Gibran
đź’›Inimestevahelistes suhetes sĂĽnnib sageli ĂĽks vaikne eksitus.
Armastus algab soovist olla koos, kuid vahel muutub see sooviks omada.
Siis hakkavad ilmuma tingimused.
„Kui sa mind armastad, siis sa…“
„Kui sa minust hoolid, siis sa…“
„Kui sa oled minu oma, siis sa ei tohi…“
Nii sünnib nähtamatu puur.
Ja paradoksaalsel kombel ehitatakse see sageli armastuse nime all.
💛 Dialoog õpetaja ja õpilase vahel
Ă•pilane: Ă•petaja, miks inimesed pĂĽĂĽavad neid, keda nad armastavad, kontrollida?
Ă•petaja: Sest nad kardavad.
Ă•pilane: Mida nad kardavad?
Ă•petaja: Kaotust.
Õpilane: Aga kas armastus ei peaks hirmu vähendama?
Õpetaja: Küps armastus vähendab. Ebakindel armastus suurendab.
Ă•pilane: Kuidas ma neil vahet teen?
Ă•petaja: KĂĽps armastus ĂĽtleb:
„Ma soovin, et sul oleks hea.“
Hirm ütleb: „Ma soovin, et sa jääksid minu kontrolli alla.“
Ă•pilane: Kas tingimused siis kahjustavad armastust?
Ă•petaja: Liiga paljud tingimused muudavad armastuse lepinguks.
Ja süda ei oska lepingute järgi armastada.
💛 Tähendamissõna – Lind peopesal
Kord püüdis üks mees kinni ilusa linnu. Lind laulis kaunilt ja mees rõõmustas.
Ta kartis aga, et lind võib ära lennata.
Seepärast ehitas ta talle puuri.
Algul lind laulis. Mõne aja pärast laulis vähem. Ja ühel päeval ei laulnud enam üldse.
Murelik mees läks targa juurde. „Miks lind enam ei laula?“
Tark küsis: „Miks sa ta puuri panid?“
„Sest ma armastasin teda.“
Tark raputas pead. „Ei. Sa armastasid tunnet, mida lind sinus tekitas. Aga lindu ennast sa ei usaldanud.“
„Mis vahe neil on?“
„See on sama vahe nagu avatud peopesal ja suletud rusikal.“
Mees vaikis kaua.
Siis avas ta puuri ukse.
Lind istus hetke paigal.
Lendas siis taeva poole.
Kuid järgmisel hommikul tuli ta tagasi ning laulis akna taga vabamalt kui kunagi varem.
💛 Tarkusehetk
Omanikustamine küsib: „Kuidas ma sind enda juures hoian?“
Armastus küsib: „Kuidas ma saan austada sinu hinge?“
Omanikustamine tahab kontrollida. Armastus tahab mõista.
Omanikustamine kardab. Armastus usaldab.
đź’› Ă•pilase taipamine
Õpilane: Nüüd ma mõistan.
Kui ma püüan inimest liiga kõvasti enda külge siduda, võin ma kaotada just selle, mida hoida püüan.
Ă•petaja: Just.
Lill ei õitse sellepärast, et teda kästakse.
Lind ei laula sellepärast, et teda sunnitakse.
Ja süda ei armasta sellepärast, et talle tingimusi esitatakse.
Ă•pilane: Siis armastus vajab vabadust?
Ă•petaja: Nii nagu lind vajab taevast.
💛Vana pärimustarkus ütleb: „Liiga kõvasti peos hoitud liiv voolab sõrmede vahelt minema.“
Sama kehtib inimeste kohta.
Mida rohkem püüame kedagi omada, seda kaugemale võib ta hing eemalduda.
Mida rohkem austame teise vabadust, seda rohkem sĂĽnnib usaldust.
💛 Tõeline armastus ei ütle: „Sa kuulud mulle.“
💛 Tõeline armastus ütleb: „Ma olen tänulik, et sa kõnnid mõnda aega minu kõrval.“
💛💛💛