Elutarkuse vahetus “Talendid – kingitus või vastutus?”
Mida teed sellega, mis sulle on usaldatud?
„Hästi tehtud, sa hea ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisiasjas, ma panen su palju üle.“
— Matteuse 25:21
Ühel päeval istus õpetaja vana tamme all.
Õpilane tuli tema juurde ja küsis: „Õpetaja, miks on mõnel inimesel nii palju andeid, aga teine näib olevat sündinud peaaegu tühjade kätega? Kas see on õiglane?“
Õpetaja võttis peotäie tammetõrusid. Kõik nägid välja peaaegu ühesugused. Ta ulatas need õpilasele.
„Kas neist kõigist kasvab ühesugune puu?“
„Ei,“ vastas õpilane.
„Kõik sõltub sellest, kuhu nad satuvad ja kuidas nad kasvavad.“
Õpetaja naeratas.
„Täpselt nii rääkis ka Jeesus talentidest.“
Elutarkuse vahetus
Õpilane: Kas Jeesus rääkis rahast?
Õpetaja: Jah, tähendamissõnas olid talendid rahaühikud.
Aga raha oli ainult kujund.
Lugu räägib hoopis sellest, mida Jumal usaldab inimese kätte.
Õpilane: Mida Ta siis meile usaldab?
Õpetaja: Elu. Aega. Andeid. Tervist. Mõistust. Kaastunnet. Oskusi. Võimalusi. Ja vahel ka raskusi, millest võib kasvada tarkus.
Õpilane: Miks kiitis isand neid, kes talente kasvatasid?
Õpetaja: Sest nad ei hoidnud kingitust ainult iseendale. Nad panid selle tööle. And kasvas.
Nii on ka armastusega. Kui sa seda jagad, ei jää seda vähemaks.
Kui jagad tarkust, sĂĽnnib uut tarkust.
Kui kasutad oma annet, kasvab see tugevamaks.
Õpilane: Aga miks peitis kolmas sulane talendi maha?
Õpetaja jäi mõttesse.
„Hirmust. Ta kartis eksida. Kartis kaotada.
Ja vahel ongi suurim kaotus see, et inimene ei julge oma annet üldse kasutada.“
Tähendamissõna “Latern riiulil”
Ăśhes kĂĽlas elas mees, kes ostis kauni laterna.
Ta kartis, et see võib katki minna.
Ta pani laterna kappi ja lukustas ukse.
Aastaid hiljem leidis tema poeg selle.
Latern oli täiesti terve.
Aga kogu selle aja polnud ta kellelegi valgust andnud.
Poeg küsis: „Isa, miks sa seda kunagi ei süüdanud?“
Isa vastas vaikselt: „Ma kartsin, et see kulub ära.“
Poeg sĂĽĂĽtas laterna.
Kogu tuba täitus valgusega.
Ta mõistis: Latern ei ole loodud riiulil seisma. Ta on loodud valgust andma.
Tarkusehetk
Õpetaja ütles: „Vanarahvas teadis: „Seisev vesi läheb soiku.“
Sama juhtub ka inimese annetega.
Kasutamata anne ei kasva. Ta hääbub.
Aga isegi väike anne võib muuta maailma, kui inimene julgeb seda kasutada.“
Õpilase taipamine
Õpilane vaatas oma peopesasid.
„Nüüd ma mõistan.
KĂĽsimus ei ole selles, kui palju mulle anti.
Küsimus on selles, mida ma sellega teen.“
Õpetaja noogutas.
„Just. Jumal ei küsi sinult, miks sa ei olnud keegi teine.
Ta küsib: Kas sa kasutasid seda, mille mina sulle usaldasin?“
Iga inimene sĂĽnnib ainulaadse kingitusega.
Mõni oskab lohutada. Mõni õpetada. Mõni ehitada. Mõni ravida. Mõni kuulata. Mõni luua ilu.
Kõik anded ei paista ühtemoodi.
Kuid kõik võivad kanda vilja.
Suurim tragöödia ei ole see, et inimesel on vähe andeid.
Suurim tragöödia on see, kui ta ei julge neid kunagi kasutada.
„Hästi tehtud, sa hea ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisiasjas, ma panen su palju üle.“
— Matteuse 25:21
„Igaühele on antud Vaimu avaldus ühiseks kasuks.“
— 1. Korintlastele 12:7
„Teenige üksteist igaüks selle anniga, mille ta on saanud.“
— 1. Peetruse 4:10
Pärimustarkused
„Kes külvab, see lõikab.“
„Töö teeb meistriks.“
„Seisev vesi läheb soiku.“
„See, milleks sa oled loodud, saab nähtavaks ainult siis, kui sa seda kasutad.“
— Elutarkus
„Ära küsi, mida maailm sinult ootab. Küsi, mis paneb sind elama, ja mine tee seda.“
— Howard Thurman
Õpetaja pani tammetõru õpilase peopessa ja ütles: „Vaata seda seemet. Kui ta jääb peopessa, ei saa temast kunagi tamme. Alles siis, kui ta usaldatakse mulda, hakkab temas peituv elu kasvama. Nii on ka sinu annetega. Ära peida neid hirmu pärast. Jaga neid julgelt maailmaga. Sest anne, mida kasutatakse armastuses, ei vähene – ta kasvab ja kannab vilja ka teiste elus.“
![]()
![]()
![]()

