„Mõni raamat tuleb maitsta, mõni alla neelata ja mõni vähene läbi närida ning seedida.”
— Francis Bacon
Raamatu väärtus ei sõltu selle paksusest ega sellest, mitu korda oleme selle läbi lugenud. Tõeline väärtus peitub selles, mida oleme valmis sellest oma ellu kaasa võtma.
Paljud inimesed loevad kiiresti, et saada rohkem teadmisi. Tark inimene loeb aeglaselt, et saada rohkem arusaamist.
Sõnad võivad täita mälu.
Ainult mõistetud tarkus muudab elu.
Elutarkuse vahetus
Õpilane: „Õpetaja, kas inimene muutub targaks lihtsalt sellepärast, et ta loeb palju raamatuid?”
Õpetaja: „Kas inimene saab tugevaks ainult sellepärast, et ta seisab iga päev köögi kõrval?”
Ă•pilane naeratas.
„Ei. Tugevaks saab ta siis, kui ta sööb seda, mis annab jõudu.”
Õpetaja: „Täpselt nii.
Raamatuid võib lugeda sadu. Aga kui ükski neist südamesse ei jõua, jääb tarkus ukse taha.”
Õpilane: „Kuidas siis lugeda õigesti?”
Ă•petaja: „Ära kĂĽsi ainult: ‘Mida autor ĂĽtles?’
KĂĽsi hoopis: ‘Miks see lause mind puudutas?’
Ja veel tähtsam: ‘Mida ma nĂĽĂĽd teisiti teen?’”
Õpilane: „Kas ühest lausest võib tõesti piisata?”
Õpetaja: „Üksainus võti võib avada terve lossi.”
Tähendamissõna “Kaks lugejat”
Kaks sõpra lugesid sama raamatut.
Esimene sulges raamatu ja ütles: „Sain läbi.”
Teine sulges raamatu ning jäi pikaks ajaks vaikima.
Mõne aja pärast küsiti temalt: „Kas sina said ka läbi?”
Ta vastas: „Ei. Nüüd algab minu lugemine.
Raamat on läbi saanud.
Aga mina alles hakkan seda oma elus mõistma.”
Sellest päevast alates muutus esimese mehe raamaturiiul järjest pikemaks.
Teise mehe elu muutus järjest sügavamaks.
Tarkusehetk
Õpilane: „Kas siis rohkem lugemine ei tähendagi rohkem tarkust?”
Õpetaja: „Mitte alati.
Mesilane külastab tuhandeid õisi. Aga ta ei vii tarusse õisi. Ta viib mee.
Tark lugeja ei kogu raamatuid. Ta kogub nende nektarit.”
„Lugemine on meelele see, mis liikumine on kehale.”
— Joseph Addison
Õpetaja: „Keha vajab liikumist, et püsida terve.
Mõistus vajab lugemist, et jääda avatud.
Süda vajab mõtisklemist, et tarkus saaks juurduda.”
Mõte: Lugemine treenib mõistust. Mõtisklemine kasvatab tarkust.
„Õigeaegselt läbiloetud raamat on suurim kordaminek. Ta on võimeline kujundama meie elu rohkem kui kõige parem sõber või kasvataja.”
— Ü. Pavlenko
Õpetaja: „On raamatuid, mis satuvad meie kätte just siis, kui hing on valmis neid kuulama. Õigel ajal loetud mõte võib muuta terve elu suunda.”
Õigel ajal avatud raamat võib avada ka inimese saatuse.
Pärimustarkus: „Kes loeb, see leiab.”
Õpetaja: „Sageli ei leia inimene raamatust seda, mida ta otsis.
Ta leiab hoopis selle, mida ta kõige enam vajas.”
„Õnnis on inimene, kellel on hea meel Issanda Seadusest ja kes mõtiskleb selle üle ööd ja päevad.”
— Piibel
Õpetaja: „Pühakiri ei räägi ainult lugemisest.
Ta räägib mõtisklemisest.
Sest tarkus sünnib siis, kui loetud sõna muutub elatud sõnaks.”
Raamat ei küsi, kui kiiresti sa tema leheküljed läbi loed.
Ta kĂĽsib hoopis: Kas sa peatusid?
Kas sa lasid mõnel mõttel oma südames vaikida?
Kas sa julgesid selle järgi elada?
Just seal sĂĽnnib tark lugeja.
Mitte raamaturiiuli ees.
Vaid oma elu keskel.
„Hea raamat on selline, mille kaante all tuksub elu nagu veri naha all.”
— Mikhail Kalinin
Raamat ei küsi, mitu lehekülge sa lugesid. Ta küsib, mitu mõtet sa oma ellu kaasa võtsid.