âIsa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.â
â Luuka 23:34
đč KĂ”ige ohtlikumad teod ei sĂŒnni alati kurjusest.
Sageli sĂŒnnivad need teadmatusest.
Inimene vÔib öelda sÔnu, mis haavavad.
Teha valikuid, mis lÔhuvad.
Kanda edasi valu, mida ta ise kunagi kandis.
Ja ometi uskuda, et ta teeb Ôigesti.
Teadmatus on nagu pimedus â ta ei kĂŒsi luba, vaid varjab tee.
Alles siis, kui inimene hakkab iseennast nÀgema, algab tÔeline muutumine.
đ TĂ€hendamissĂ”na â Tahmane peegel
Kord elas kĂŒlas vana peeglimeister.
Tema töökojas olid kÔige kirkamad peeglid kogu maal.
Ăhel pĂ€eval tuli tema juurde noor mees.
âĂpetaja,â ĂŒtles ta, âma ei mĂ”ista inimesi. KĂ”ik tunduvad olevat pahased, kĂŒlmad ja ebaĂ”iglased.â
Meister ulatas talle peegli.
Noormees vaatas ja ĂŒtles: âMa ei nĂ€e peaaegu midagi.â
Meister vĂ”ttis pehme lapi ja pĂŒhkis peegli puhtaks.
NĂŒĂŒd peegeldus sealt selgelt noormehe enda nĂ€gu.
âKas peegel muutus?â kĂŒsis meister.
âEi.â
âMis siis muutus?â
âTahm kadus.â
Meister noogutas.
âNii on ka inimesega.
Kui meie mĂ”tted on kaetud uhkuse, hirmu vĂ”i teadmatusest sĂŒndinud harjumustega, hakkame uskuma, et probleem on alati teistes.
Aga kui puhastame oma sĂŒdame, nĂ€eme kĂ”igepealt iseennast.â
Noormees jÀi kauaks vaikseks.
Sel pÀeval mÔistis ta, et kÔige kallim hind ei ole eksimine.
KÔige kallim hind on elada nii, et sa ei mÀrka enam omaenda pimedust.
đč Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, mis on inimese suurim pimedus?â
Ăpetaja: âArvata, et tal pole enam midagi Ă”ppida.â
Ăpilane: âKas eksimine on siis paratamatu?â
Ăpetaja: âEksimine on inimlik.
Aga eksimusse jÀÀmine on valik.â
Ăpilane: âKuidas algab tarkus?â
Ăpetaja: âSel hetkel, kui inimene kĂŒsib ausalt: Kas mina vĂ”in eksida?â
Ăpilane: âJa mis juhtub siis?â
Ăpetaja: âSiis hakkab peegel tasapisi selginema.â
đ Elutarkuse pĂ€rlid
âIsa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad.â
â Luuka 23:34
MÔte: Jeesus nÀitas, et teadmatus vÔib olla suurem probleem kui pahatahtlikkus.
âUurigem ja katsugem lĂ€bi oma teed ning pöördugem tagasi Issanda juurde.â
â Nutulaulud 3:40
MĂ”te: Enese lĂ€bikatsumine on vaimse kĂŒpsuse algus.
âTundmatu elu ei ole elamist vÀÀrt.â
â Sokrates
MÔte: Tarkus algab julgusest uurida iseenda mÔtteid ja tegusid.
âKes tunneb teisi, on tark. Kes tunneb iseennast, on valgustatud.â
â Laozi
MÔte: Suurim avastus ei ole maailma tundmine, vaid iseenda mÔistmine.
đč TĂ€nane kokkulepe iseendaga
TĂ€na vaatan enne iseenda sĂŒdamesse, kui hindan teisi.
Ma ei karda tunnistada oma eksimusi.
Ma lasen lahti uhkusest, mis ĂŒtleb: âMul on alati Ă”igus.â
Ma valin teadlikkuse, sest ainult nÀhtud eksimus vÔib muutuda tarkuseks.
đčTeadmatuse hind ei ole ainult valed otsused.
Selle hind on ka kaotatud suhted, rÀÀkimata vabandused, kuulmata jÀÀnud sĂŒdamed ja kasutamata vĂ”imalused kasvada.
Kuid niipea, kui inimene julgeb avada oma silmad, ei ole teadmatus enam tema vangla â sellest saab tema Ă”petaja.
âKĂ”ige ohtlikum pole eksida. KĂ”ige ohtlikum on uskuda, et eksida saab ainult keegi teine. Tarkus algab hetkest, mil inimene julgeb nĂ€ha iseennast.â
đčđčđč

