đȘ Ajatu tarkuse lugu â âPeeglikiriâ
âVaata enda sisse. Seal asub headuse allikas, mis ei lakka kunagi voolamast, kui sa seda otsid.â
â Marcus Aurelius
đȘ Elu jooksul kirjutame sadu kirju.
MÔned saadame sÔpradele.
MÔned lÀhedastele.
MÔned jÀÀvad kirjutamata.
Aga on ĂŒks kiri, mille kirjutamist lĂŒkkavad paljud edasi kogu elu.
See on kiri iseendale.
Mitte kiri saavutustest.
Mitte kiri kahetsustest.
Vaid kiri, mis tuletab meelde, kes sa oled siis, kui maailm on vaikseks jÀÀnud.
Vana tarkus ĂŒtleb, et inimene vaatab peeglisse, et nĂ€ha oma nĂ€gu.
Ent kÔige tÀhtsam peegel ei ripu seinal.
See asub sĂŒdames.
đȘ TĂ€hendamissĂ”na â Peegel seinal
Kord elas linnas vana kalligraaf, kelle kĂ€ekiri oli nii kaunis, et inimesed uskusid â iga tema kirjutatud kiri toob lohutust.
Ăhel pĂ€eval tuli tema juurde noor naine.
âKas sa kirjutaksid mulle kirja, mis muudaks mu elu?â
Meister ulatas talle tĂŒhja paberi ja sule.
âKirjuta ise.â
Naine kohkus.
âMa ei oska.â
Meister viis ta suure peegli ette.
âKirjuta sellele inimesele, keda sa oled tundnud kĂ”ige kauem.â
Naine vaatas peeglisse.
Algul nÀgi ta ainult oma vigu.
Siis mÀrkas ta vÀsinud silmi.
Ja lÔpuks inimest, kes oli aastaid kandnud rohkem, kui keegi teine teadis.
Ta hakkas kirjutama.
âMa annan sulle andeks.
Ma tÀnan sind, et sa pole alla andnud.
Sa ei pea olema tÀiuslik, et olla vÀÀrtuslik.
Julge uuesti unistada. Ma usun sinusse. Ma olen sinuga.â
Kui kiri valmis sai, pani meister selle ĂŒmbrikusse.
âMillal ma selle avan?â
Meister naeratas.
âIga kord, kui unustad, kes sa tegelikult oled.â
Aastad möödusid.
Kiri kulus servadest Ôhukeseks.
Aga iga lugemisega muutus naise sĂŒda tugevamaks.
Sest ta avastas, et kÔige tÀhtsamad sÔnad ei olnud need, mida ta oli maailmale öelnud.
Need olid sÔnad, mida ta oli lÔpuks julgenud öelda iseendale.
đȘ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: âĂpetaja, miks peaksin kirjutama kirja iseendale?â
Ăpetaja: âSest sa rÀÀgid iseendaga rohkem kui ĂŒhegi teise inimesega.â
Ăpilane: âAga ma ju ei kuule seda vestlust.â
Ăpetaja: âOmeti kujundab see iga sinu pĂ€eva. MĂ”ni sisemine lause ehitab, mĂ”ni lammutab.â
Ăpilane: âMillest peaks peeglikiri algama?â
Ăpetaja: âMitte kĂŒsimusega: âMis mul viga on?â, vaid kĂŒsimusega: âMillist inimest ma tahan aidata kasvada?ââ
Ăpilane: âKas ĂŒks kiri vĂ”ib elu muuta?â
Ăpetaja: âKui ĂŒks mĂ”te vĂ”ib muuta elu, siis vĂ”ib seda ka ĂŒks siiras kiri.â
đȘ Ajatud tarkused
âTunne iseennast.â â Sokrates
âSee, kes vaatab vĂ€ljapoole, nĂ€eb unenĂ€gusid; see, kes vaatab sissepoole, Ă€rkab.ââ Carl Gustav Jung
âElu ei seisne selles, et leida iseennast, vaid selles, et luua iseennast.ââ George Bernard Shaw
đȘ Tarkusehetk
Peeglikiri ei ole kiri minevikule.
See on kingitus tulevasele sinule.
Kirjuta sinna sĂ”nad, mida soovid ĂŒhel raskel pĂ€eval uuesti kuulda.
Kirjuta sinna julgus, mida sa veel vajad.
Ja armastus, mille oled ehk endalt liiga kaua Àra hoidnud.
đȘAastate pĂ€rast vĂ”id avada vana ĂŒmbriku. Paber vĂ”ib olla koltunud. Tint vĂ”ib olla tuhmunud. Kuid kui sĂ”nad sĂŒndisid armastusest ja aususest, pole nad vananenud.
Need rÀÀgivad sinuga endiselt.
Mitte sellepÀrast, et nad oleksid tÀiuslikud.
Vaid sellepĂ€rast, et nad sĂŒndisid hetkel, mil otsustasid olla iseenda vastu aus, kaastundlik ja lootusrikas.
Kirjuta endale peeglikiri.
Mitte selleks, et meenutada, kes sa olid.
Vaid selleks, et mitte kunagi unustada, kelleks sa oled vÔimeline saama.
âSĂ”nad, mis tulevad sĂŒdamest, leiavad alati tee tagasi sĂŒdamesse.â
â ajatu elutarkus
đȘđȘđȘ

