Usalda, aga Àra anna oma mÔistust Àra
âUsaldus avab ukse. Tarkus vaatab, kellele vĂ”ti antakse.â
â Ajatu elutarkus
đĂhes kuningriigis oli Ă”ukonnas palju tarku nĂ”uandjaid, kuid polnud ĂŒhtegi Ă”ukonnalolli.
Kuningas arvas, et just seepÀrast oli lossis liiga vÀhe inimesi, kes julgesid talle öelda seda, mida teised ainult mÔtlesid.
Nii kÀskis ta leida endale tÀiusliku lolli.
đ TĂ€hendamissĂ”na âKĂŒmme kĂ”ige suuremat lolliâ
PÀrast pikka otsimist leitigi mees, kes sobis ametisse suurepÀraselt.
Kuningas otsustas teda proovile panna.
âKoosta mulle seitsme pĂ€evaga nimekiri Ă”ukonna kĂŒmnest kĂ”ige suuremast lollist. KĂ”ige suurem olgu esimene.â
Seitsmendal pÀeval kutsus kuningas mehe enda ette.
âKas nimekiri on valmis?â
âOn kĂŒll.â
âKes on esimene?â
Loll vaatas kuningale otsa.
âSina, majesteet.â
Ăukond jĂ€i haudvaikseks.
Kuningas lÔi rusikaga vastu trooni.
âMina?! PĂ”hjenda â ja vĂ€ga hĂ€sti!â
Loll vastas: âEile andsid sa oma ministrile suure varanduse ja saatsid ta kaugele maale teemante ja pĂ€rleid ostma. Tal on nĂŒĂŒd sinu raha, ta on kaugel sinu vĂ”imu alt vĂ€ljas ja sina lihtsalt loodad, et ta tuleb tagasi.â
âAga ma usaldan teda!â ĂŒtles kuningas.
âSeda ma nĂ€en,â vastas loll.
Kuningas mĂ”tles hetke ja kĂŒsis: âAga mis siis, kui minister tulebki tagasi koos teemantide, pĂ€rlite ja kogu ĂŒlejÀÀnud varandusega?â
Loll kummardas ja lausus: âSiis, majesteet, tĂ”mban sinu nime maha ja kirjutan tema oma asemele.â
Hetkeks oli Ôukonnas tÀielik vaikus.
Siis hakkas kuningas naerma.
Sest esimest korda oli keegi suutnud talle nĂ€idata, et mĂ”nikord vĂ”ib just loll olla see, kes julgeb kuningale kĂ”ige targema kĂŒsimuse esitada.
đ Ajatu mĂ”ttekaaslane
âKui keegi suudab mulle nĂ€idata, et ma mĂ”tlen vĂ”i tegutsen valesti, muudan ma meeleldi oma seisukohta.â
â Marcus Aurelius
đ Elutarkuse vahetus
Ăpilane: Kas loo Ă”petus on, et kedagi ei tohi usaldada?
Ăpetaja: Vastupidi. Ilma usalduseta oleks raske elada. Kuid usaldus ja pime usk pole ĂŒks ja sama.
Ăpilane: Mis vahe neil on?
Ăpetaja: Tark usaldus kĂŒsib: Mida ma selle inimese kohta tean? Millise riski ma vĂ”tan? Mis juhtub siis, kui eksin?
Ăpilane: Kas tark inimene siis alati kahtleb?
Ăpetaja: Ei. Tark inimene oskab usaldada avatud silmadega.
Ăpilane: Milleks oli kuningale lolli vaja, kui tal olid targad nĂ”uandjad juba olemas?
Ăpetaja: Sest mĂ”nikord rÀÀgivad targad seda, mida kuningas tahab kuulda. Loll vĂ”ib olla ainus, kes julgeb kĂŒsida: âAga mis siis, kui sa eksid?â
đđ Tarkusehetk
Usaldus ei tÀhenda, et loobume kontrollimisest.
Ettevaatlikkus ei tÀhenda, et peame kÔiki kahtlustama.
Tarkus seisab nende kahe vahel.
Usalda inimest.
Kontrolli olulisi asjaolusid.
MÔtle lÀbi risk.
Ja Àra anna kellelegi koos oma varandusega Àra ka oma otsustusvÔimet.
đ Me kĂ”ik oleme vahel kuningad, kes tahavad uskuda, et kĂ”ik lĂ€heb hĂ€sti.
Ja vahel vajame enda kĂ”rvale âlolliâ, kes julgeb esitada kĂŒsimuse, mida me ise kuulda ei taha.
Sest tÔeline tarkus ei seisne selles, et me kunagi ei usalda.
Tarkus seisneb selles, et teame, millal usaldada â ja millal enne kontrollida.
âTark ei kahtlusta kĂ”iki. Aga ta ei jĂ€ta ka olulisi asju ainult lootuse hooleks.â
â Ajatu elutarkus
Vana tarkus. Uus lugu. Sinu enda taipamine.
đđ

