Õpetaja ja õpilane istusid varjus, vaikse jõe kaldal. Õpilane oli rahutu ja murelik, silmitsedes rahutult veevoolu. “Õpetaja,” alustas ta, “viimase aja sündmused on mind tõsiselt häirinud. Olen püüdnud saavutada midagi väga olulist, aga kõik minu pingutused on olnud asjatud. Ma ei saa seda, mida ma nii väga tahan, ja tunnen end lootusetuna.”
Õpetaja vaatas õpilasele kaastundlikult otsa ja lausus: “Mõnikord, kui asjad ei lähe meie plaanide kohaselt, on meil raske mõista, miks nii juhtub. Me keskendume oma soovidele ja unistustele nii tugevalt, et unustame võimaluse, et võib olla olemas midagi paremat, mida me pole veel ette näinud.”
Õpilane kortsutas kulmu. “Aga kuidas võib oma tahtmise mitte saamine olla hea? See tundub nagu kaotus, nagu ebaõnnestumine.”
Õpetaja naeratas ja alustas lugu: “Elas kord mees, kes kogu oma südamega soovis saada küla peamiseks kaupmeheks. Ta unistas suurest poest ja rikkusest, mida see kaasa tooks. Ta töötas väsimatult, et oma unistus teoks teha, kuid hoolimata kõigist tema pingutustest läks pood pankrotti. Mees oli masendunud ja tundis, et on läbi kukkunud. Samal ajal kutsuti ta aga ühel päeval tööle lähedal asuvasse kooli õpetajana. Mees nõustus vastumeelselt, arvates, et see on vaid ajutine lahendus, kuni ta leiab võimaluse oma unistuse taastamiseks.”
Õpetaja jätkas: “Aastad möödusid, ja mees avastas end õpetajatööd tõeliselt nautimas. Ta leidis selles töös rahuldust ja rõõmu, mida ta polnud kunagi kaupmehena tundnud. Õpilased armastasid teda ja ta muutis paljude elusid. Ta mõistis lõpuks, et see oli tema tõeline kutsumus, midagi, mida ta poleks kunagi avastanud, kui oleks jäänud oma esialgse unistuse külge kinni.”
Õpilane mõtles hetkeks ja ütles siis vaikselt: “Nii et kui ta ei saanud, mida tahtis, avanes talle uus võimalus, mis osutus tema tõeliseks õnne allikaks?”
“Just nii,” vastas õpetaja. “Sageli keskendume me liiga kitsalt oma eesmärkidele ja unistustele, mõtlemata laiemale pildile. Elu on täis ootamatusi ja mõnikord on need just need, mida me vajame. Kui me ei saa midagi, mida me väga tahame, võib see olla elul viis suunata meid teisele teele, mis võib osutuda palju rahuldustpakkuvamaks ja õnnelikumaks.”
Õpetaja jätkas: “Pea meeles, et iga ebaõnnestumine või takistus võib olla varjatud õnnistus. Võib-olla on need hetked võimalus kasvada, õppida või avastada midagi uut, mis võib tuua palju suuremat rahulolu kui see, mida algselt soovisime.”
Õpilane tundis, kuidas tema meeleolu hakkas kergenduse suunas nihkuma. Ta mõistis, et vahel on elul oma plaan, mis võib osutuda palju paremaks, kui tema enda ettekujutus õnnest. “Aitäh, õpetaja,” ütles ta lõpuks. “Ma püüan meeles pidada, et mõnikord on oma tahtmise mitte saamine just see, mida ma vajan, et leida oma tõeline tee ja õnn.”
Õpetaja naeratas heakskiitvalt. “Tarkus peitub oskuses aktsepteerida ja usaldada elu, isegi siis, kui see ei lähe plaanide kohaselt. Avatus ootamatutele võimalustele võib tuua kaasa sügava rahulolu ja õnne, mida me poleks osanud ette näha. Nii et kui järgmine kord midagi ei lähe plaanipäraselt, oota ja vaata, millise kingituse elu sulle tegelikult toob.”
