Ühel päikeselisel hommikul tuli noor algaja kunstnik oma Õpetaja juurde. Tema silmad olid väsinud, ent temas oli mingi leek, mis ei lasknud tal rahu leida.
„Õpetaja,“ alustas ta, „olen otsinud oma elu eesmärki. Olen proovinud maalimist, muusikat ja kirjutamist, kuid iga kord, kui alustasin, tundus see lõpuks mõttetu. Kuidas ma tean, mis on minu tõeline kutsumus?“
Õpetaja naeratas ja palus tal järgida enda järel mäenõlvale. Seal kasvasid lopsakad puud ja helkis rahulik jõgi. Õpetaja ulatas noorele kunstnikule väikese paadi ning ütles: „Sõua üle jõe ja leia oma vastus.“
Noormees ronis paati ja hakkas aerutama. Jõgi tundus rahulik, kuid peagi märkas ta, et tuul muutis vee rahutuks. Ta pidi võitlema, et paati õiges suunas hoida. Järsku kerkis tema ette kõrge kivine kalju, millele oli maalitud kaunis pilt päikesetõusust. Ta jäi vaimustunult vaatama, unustades aerud.
Kui paat hakkas kõrvale kalduma ja peaaegu ümber minema, raputas ta end hetkest välja ja keskendus uuesti sõudmisele. Kui ta lõpuks teisele kaldale jõudis, ootas Õpetaja teda seal juba.
„Mida sa nägid?“ küsis Õpetaja.
„Ma nägin kirevat maali kaljul ja tundsin, et see kutsus mind. Kuid kui ma sellele liiga kauaks keskendusin, kaotasin suuna ja peaaegu vajusin jõkke,“ vastas noormees.
Õpetaja naeratas mõistvalt. „See, mida sa nägid, oli sinu kirg – kaunis, sütitav, kutsuv. Kuid nagu paadi puhul, vajab ka kirg suunda ja tasakaalu. Kui lased kirel enda üle valitseda, kaotad kontrolli. Aga kui kasutad seda nagu energiat, mis täidab sinu purjed, jõuad oma tõelise eesmärgini.“
Noormees jäi mõttesse. „Kas see tähendab, et ma ei tohi kunagi täielikult kirele järele anda?“
Õpetaja vastas rahulikult: „Kirg ei pea sind orjastama. See peab olema teejuht, mis valgustab su teed ja annab su tegemistele tähenduse. Leia, mis paneb su südame põksuma, ja pühenda sellele oma elu. Kuid ära unusta – sinu jõud ei peitu ainult kire leegis, vaid ka tasakaalus, mille leiad selle suunamisel.“
Sellest päevast alates hakkas noormees looma, mitte ainult enda rahuldamiseks, vaid ka teiste inspireerimiseks. Tema kunst muutus hinge peegliks, kandes endas tükikesi kirest ja rahust.
Loo moraal: Kirg on hinge tuli, mis suudab sind suunata elu eesmärkide poole, kuid selle tõeline jõud ilmneb siis, kui õpid seda suunama ja tasakaalustama. Ela kirglikult, kuid teadlikult. 
Lugu “Kire teejuht” rõhutab tasakaalu olulisust kire ja teadlikkuse vahel, pakkudes samal ajal praktilist õpetust elu eesmärkide leidmiseks ja saavutamiseks.
Miks see lugu inspireerib:
Sümboolne narratiiv: Jõgi, paat ja kalju loovad visuaalse kujutluspildi, mis sümboliseerib kire ja eesmärkide vahelisi seoseid.
Tunnustatud moraal: Lugu õpetab, et kirg ei ole ainult emotsioon, vaid ka võimas tööriist, mida tuleb teadlikult suunata.
Praktiline tarkus: See annab väärtusliku õppetunni, et liigne keskendumine kirele ilma suunata võib meid eksiteele viia.
Universaalne sõnum: Sobib kõigile, kes otsivad oma elule tähendust ja püüavad oma unistusi ellu viia.
