EMOTSIOON
Etümoloogia
Sõna emotsioon pärineb ladinakeelsest tüvest emovere, mis tähendab välja liigutama, välja tõukama, liikumisse viima (kus e- = välja ja movere = liikuma).
Hiljem prantsuse keeles émotion tähistas nii liigutust kui ka sisemist ärritust, mis paneb midagi liikuma.
Seega algne tähendus:
Emotsioon on jõud, mis paneb sisemise seisundi väljapoole liikuma.
Funktsionaalfilosoofiline tõlgendus
Emotsioon on reaktsioon keemilisele ja teadvuslikule segule, mis tekib, kui omadused (positiivsed ja negatiivsed) kehas ja teadvuses kokku puutuvad.
See ei ole pelgalt psühholoogiline nähtus, vaid füüsilis-vaimne reaktsioon, mille kaudu keha väljendab aegruumi muutust.
Emotsioon kui reaktsioonide segu
Kui erinevad omadused (nt julgus ja hirm, armastus ja kahtlus) kohtuvad, tekib reaktsioonikeemia, mille tulemus on emotsioon.
Emotsioon näitab, milline omadus on domineerimas ja kuidas tasakaal nihkub.
Emotsioon on keha ja teadvuse keemia nähtavaks muutumine.
Emotsioon kui liikumise signaal
Etümoloogiliselt ja funktsionaalselt on emotsioon liikumise alguspunkt.
Kui midagi sind liigutab – sõna otseses mõttes emovere – tähendab see, et teadvuse ja kehalise energia tasakaal muutub.
Seetõttu on iga emotsioon kutse korrigeerida või tasakaalustada sisemist keemilist ja energeetilist segu.
3. Emotsioon kui õpetaja
Negatiivne emotsioon ei ole viga, vaid õppetund, mis näitab, et mingi omadus on segus ülekaalus või blokeeritud.
Positiivne emotsioon aga kinnitab, et segus on kooskõla ja voolamine.
Emotsioon on kehatasandi keel, mille kaudu teadvus saab aru, kuidas tema omadused on tasakaalus.
Funktsionaalne määratlus
Emotsioon on keha ja teadvuse reaktsiooniline liikumine, mis väljendab omaduste segus tekkinud tasakaalunihet.
Ta on signaal, mitte eesmärk — tasakaalu mõõdik, mitte häire ise.
Seos tsivilisatsioonilise reaalsusega
Nii nagu üksik inimene reageerib oma omaduste segule emotsioonidega, nii tsivilisatsioon tervikuna reageerib oma kollektiivsete omaduste segule läbi ajalooliste ja kultuuriliste emotsioonide — kriisid, tõusud, liikumised, revolutsioonid.
Need on makrotasandi emotsioonid, mis näitavad, kuidas ühine aegruum otsib uut tasakaalu, et realiseerida oma potentsiaal.
