ALTRUISM

1. Etümoloogia

Sõna altruism pärineb prantsuse sõnast altruisme, mille tõi 19. sajandil kasutusse Auguste Comte. Selle tüvi lähtub tähendusest „teine” või „teised” — vastandina enesekesksele suunale.
Seega viitab altruism juba oma kujunemisloos sellele, et tähelepanu ei jää ainult iseendale, vaid liigub väljapoole, teise inimese, olendi või terviku poole.

Oluline nüanss:
Altruism ei tähenda lihtsalt enda unustamist.
Ta tähendab eelkõige valmisolekut arvestada teise heaoluga ja tegutseda selle nimel ka siis, kui otsest isiklikku kasu ei ole.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

2. Semantika (tähendusväli)

Tänapäevases kasutuses tähendab altruism tavaliselt:
omakasupüüdmatut hoolimist,
teise heaks tegutsemist,
valmisolekut aidata, toetada või kaitsta.

Altruism võib olla seotud:
hoolivusega,
kaastundega,
vastutustundega,
ühise hea tunnetusega.

Oluline semantiline eristus:
Altruism ≠ enesehävitus.
Altruism ≠ meeldida püüdmine.
Altruism ≠ lihtsalt viisakus.

Altruism on teise hüve arvestamine nii, et inimese tegu ei lähtu ainult isiklikust kasust, vaid ka soovist hoida, aidata või kanda midagi suuremat kui tema ise.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

3. Semiootika (märgiline mõõde)

Sümbolina tähistab altruism:
avatud kätt,
toetavat kohalolu,
jagamist,
sillaks olemist,
kellegi kandmist raskel hetkel.

Sageli võib altruismi kujutada sümbolite kaudu nagu:
käsi, mis tõstab teise püsti,
leib, mida jagatakse,
küünal, mis annab valgust ka teisele,
sild kahe kalda vahel.

Need märgid viitavad ideele, et altruism ei ole ainult tunne, vaid suhe, milles üks olend aitab teisel püsida, liikuda või taastuda.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub altruism tegudes ja nähtavas käitumises.

Näiteks:
abi pakkumine,
teise kaitsmine,
millegi jagamine,
aja, jõu või tähelepanu andmine.

Need on viisid, kuidas altruism muutub nähtavaks ja materiaalseks.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil eksisteerib altruism inimese sisemises lugemises ja väärtusruumis.

Siin tekivad küsimused:
miks ma hoolin,
miks teise valu puudutab mind,
miks ühine hea on tähtis,
miks ma ei taha elada ainult iseenda kasu järgi.

Siin seostub altruism sageli kaastunde, eetika, südametunnistuse ja ühise tähenduse tundega.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole altruismi kui moraalset nimetust.

Seal on ainult:
süsteemide vastasmõju,
pingete tasakaalustumine,
koherentsuse hoidmine,
ja see, et üks osa võib toetada terviku püsimist.

Selles mõttes võib altruismi vaadata kui üht viisi, kuidas süsteemides sünnib sidusus ja kandvus — midagi ei toimi ainult iseenda jaoks, vaid osaleb suuremas tasakaalus.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

5. Altruismi mehhanism

Altruism tekib tavaliselt siis, kui:
inimene märkab teise vajadust või kannatust,
see puudutus käivitab temas hooliva vastuse,
ta ei jää ainult tundesse, vaid liigub teoks,
tema tegu aitab taastada sidusust, turvalisust või tasakaalu.

Altruism võib avalduda:
väikestes igapäevastes tegudes,
kriisihetkel antud abis,
järjepidevas hoolimises,
või otsuses kanda vastutust millegi eest, mis ei too otsest isiklikku tulu.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Talvel libiseb üks vanem naine poe ees jääl ja kukub. Inimesed märkavad seda, kuid kõigil näib olevat kiire. Üks noor mees, kes oli just oma tööasjadele mõelnud ja telefoni vaadanud, peatub. Ta astub naise juurde, aitab ta ettevaatlikult püsti, korjab laiali kukkunud koti sisu kokku ja saadab ta pingini istuma. Ta ei tunne seda inimest, tal ei ole sellest mingit kasu, ja keegi ei pruugi seda tegu isegi mäletada. Ometi muudab see hetk midagi olulist: valu ja abituse asemel sünnib korraks turvatunne ja teadmine, et keegi märkas.

Sellistes olukordades saab näha, et altruism ei ole suur loosung ega eneseohverduslik kangelastegu. Mõnikord on ta lihtsalt see vaikne sisemine otsus, et teise raskus ei ole mulle täiesti võõras. Just sellest väikesest pausist ja hoolivast sammust võib sündida midagi palju suuremat kui üksainus tegu — tunne, et maailm ei ole päriselt ükskõikne.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

7. Sügavam lugemisvõimalus

Psühholoogilises mõttes:
Altruism võib väljendada inimese empaatiavõimet ja sisemist küpsust märgata teist väljaspool omaenda vajadusi.

Sotsiaalses kontekstis:
Altruism aitab hoida kogukondi koos, sest usaldus ja vastastikune abi vähendavad killustumist.

Filosoofilises vaates:
Altruism võib näidata, et inimene ei ela ainult eraldiseisva üksusena, vaid osaleb suuremas seotuses, kus teise heaolu mõjutab ka terviku kandvust.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Altruism ei ole:
ainult lahkus,
ainult ohverdamine,
ainult hea kasvatuse märk.

Altruism on:
teise heaolu arvestamine,
omakasuta hooliv tegu või hoiak,
sidusust loov vastus,
viis, kuidas inimene väljub ainult iseenda keskelt ja osaleb millegi suurema kandmises.