EGOISM

1. Etümoloogia

Sõna egoism lähtub tüvest ego, mis tähendab mina. Keeletunnetuslikult viitab see hoiakule või suunale, kus inimene lähtub eeskätt iseendast, oma kasust, oma vajadustest või oma positsiooni hoidmisest.

Järelliide -ism viitab tavaliselt hoiakule, põhimõttele või mõtteviisile.
Seega ei tähenda egoism lihtsalt seda, et inimesel on olemas mina-tunne. See tähendab pigem olukorda, kus mina muutub peamiseks mõõduks, mille järgi hinnatakse teisi, suhteid ja maailma.

Oluline nüanss:
Egoism ei tähenda lihtsalt enese olemasolu.
Ta tähendab pigem seda, et inimene seab iseenda huvi, kasu või tähtsuse korduvalt ettepoole viisil, mis kitsendab tema suhet tervikuga.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

2. Semantika

Tänapäevases kasutuses tähendab egoism tavaliselt:
enesekesksust,
oma kasu eelistamist,
teiste arvelt mõtlemist,
raskust näha tervikut väljaspool iseenda huvi.

Egoism võib avalduda:
materiaalsetes valikutes,
suhtumises teistesse,
tähelepanuvajaduses,
soovina olla alati õigel positsioonil,
või kalduvusena mõõta kõike küsimusega: „mis mina sellest saan?”

Oluline semantiline eristus:
Egoism ≠ enesehoid
Enesehoid on vajalik võime oma piire ja vajadusi märgata.

Egoism ≠ eneseväärikus
Eneseväärikus ei vaja teiste vähendamist ega enda pidevat keskmesse tõstmist.

Egoism ≠ individuaalsus
Individuaalsus tähendab eripära; egoism tähendab selle eripära ülemäärast keskseks tegemist.

Seega ei ole egoism lihtsalt „mina olemasolu”, vaid pigem mina liigne paisumine nii, et teise, terviku või ühise kandvuse ruum kitseneb.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

3. Semiootika

Sümbolina tähistab egoism:
peeglit, kuhu vaadatakse lakkamatult,
trooni, millele tahetakse istuda,
rusikat, mis hoiab kinni,
ringi, mille keskpunkt ei liigu endast väljapoole.

Egoismi võib kujutada märgilises keeles näiteks:
inimesena, kes tõmbab teki enda poole,
lauana, kuhu kõik peavad istuma ühe inimese järgi,
peeglina, mis ei peegelda maailma, vaid ainult iseennast,
ruumina, kus teised on olemas ainult niikaua, kuni nad toetavad ühe inimese kuvandit või kasu.

Need märgid viitavad sellele, et egoism ei ole ainult iseloomujoon, vaid suhete moonutus, kus tähelepanu kese sulgub liiga kitsalt ühe kandja ümber.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

4. Analüütiline struktuur

A-tase (vorm / kandja)
A tasandil avaldub egoism nähtavas käitumises ja valikutes.

Näiteks:
inimene katkestab teisi ja tahab alati viimast sõna,
ta võtab rohkem, kui annab,
ta kaitseb oma kuvandit isegi siis, kui tõde kannatab,
ta kasutab teisi vahendina,
ta tahab tunnustust, aga väldib vastutust.

Need on viisid, kuidas egoism muutub nähtavaks kandjas — kehas, sõnas, otsustes, suhetes ja võimumängudes.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

B-tase (tähendusvõrgustik)

B tasandil loetakse egoismi sisemise tähendusena.

Siin tekivad küsimused:
miks pean mina alati esikohal olema,
miks teise edu mind häirib,
miks on mul raske jagada ruumi, tunnustust või kontrolli,
miks ma tajun teist pigem ohuna kui partnerina.

B tasandil on egoism sageli seotud sisemise ebakindluse, haavatud eneseväärtuse, harjumusliku kaitse või välja kujunenud tähendussüsteemiga, kus „mina püsimine” tundub tähtsam kui terviku kandvus.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

C-tase (invariantne tööloogika)

C tasandil ei ole egoismi kui moraalset silti.

Seal on ainult:
eristumine,
pinged erinevate huvide vahel,
kandjate soov säilitada end,
ja võimalus, et mõni osa hakkab end terviku suhtes liiga valdavaks tegema.

Selles mõttes võib egoismi vaadata kui üht võimalikku moonutust, kus diferentseerumine ei püsi enam mõõdus, vaid hakkab neelama sidusust.
Kui C tasand võimaldab eristusi, siis egoism on üks viis, kuidas kandja võib selle eristuse lugeda liiga kitsalt ainult enda püsimise ja kasu kaudu. See sobitub sinu põhiteljega, kus C võimaldab, A kannab ja B loeb ning suunab.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

5. Egoismi mehhanism

Egoism kujuneb tavaliselt nähtavaks siis, kui:
inimeses tõuseb tugev enese säilitamise, tunnustamise või kontrolli vajadus,
see vajadus muutub harjumuslikuks lugemiseks,
teisi ja olukordi hakatakse hindama peamiselt selle järgi, kas need toetavad või ohustavad minu positsiooni,
tagasisidet ei loeta enam terviku, vaid eeskätt enese kasu kaudu,
aja jooksul kinnistub muster, kus mina-telje kaitsmine muutub olulisemaks kui õiglus, tõde või ühine kandvus.

Seega ei sünni egoism ainult tahtlikust halvast.

Sageli kasvab ta:
hirmust kaotada kontroll,
vajadusest olla nähtud,
harjumusest mõõta väärtust võrdluse kaudu,
või oskamatusest taluda, et ka teistel on oma koht, kaal ja tähendus.

Kui paus puudub, võib inimene võtta iga puudutuse kohe isikliku rünnakuna ja iga erinevuse oma positsiooni ohuna. Siis muutub reaktsioon kiireks ja enesekeskseks. FF-i mõttes aitab paus eristada tunnet, tõlgendust ja tegelikku olukorda; ilma pausita muutub tagasiside kergesti ainult reaktsiooniks.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

6. Eluline näide (jutustav vorm)

Ühes väikeses töökollektiivis oli juht, kes armastas rõhutada, et kogu meeskonna edu tugineb tema nägemusele. Koosolekutel kuulas ta teisi justkui viisakusest ära, kuid kui keegi pakkus välja hea mõtte, pööras ta mõne minuti pärast selle ümber nii, et see kõlaks tema enda ideena. Alguses ei pannud kõik seda tähele. Mõni isegi arvas, et ehk on see juhus.

Aga ajapikku hakkas muster korduma. Inimesed jäid vaiksemaks, sest nad tundsid, et nende panus kaob kellegi teise nime alla. Üks noorem töötaja oli eriti pühendunud ning valmistas mitu nädalat ette lahenduse, mis oleks ettevõtte tööd päriselt parandanud. Kui ta selle lõpuks esitles, võttis juht mõtte üle, lisas paar väikest detaili ja tutvustas seda mõne päeva pärast kõrgemale juhtkonnale kui omaenda strateegilist algatust.

Noor töötaja ei öelnud algul midagi, kuid temas tekkis raske tunne. Mitte ainult solvumus, vaid selgus, et siin ei ole asi üksikus juhtumis. Siin oli õhkkond, kus ühe inimese vajadus olla keskmes muutus tähtsamaks kui ühine töö. Mõne kuu pärast hakkasid mitmed head inimesed lahkuma. Alles siis sai nähtavaks, et see, mis juhile näis enese tugevdamisena, lõhkus tegelikult terviku kandvust. Egoism ei paistnud seal välja suurte sõnade, vaid väikeste korduvate omastamiste kaudu — ja just need söövad usaldust kõige vaiksemalt.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

7. Sügavam lugemisvõimalus

Psühholoogilises mõttes:
Egoism võib olla seotud sisemise haprusega. Mõnikord näib inimene väga enesekindel, kuid tema pidev vajadus olla keskmes näitab hoopis, et ta ei talu hästi oma kaalu jagunemist teistega.

Suhtetasandil:
Egoism väsitab suhteid, sest ta muudab teised vahendiks. Kui inimene ei suuda teist kogeda iseseisva kandjana, väheneb usaldus ja vastastikkus.

Sotsiaalses vaates:
Kollektiiv muutub nõrgemaks siis, kui liiga palju energiat läheb positsiooni, kontrolli või isikliku kasu kaitsmisele. Tööfailis on see hästi nähtav mõttena, et elu ei püsi ainult kasu, jõu või võistluse peal; kui üks režiim neelab teised alla, kasvavad jäikus, killustumine või hingetu kontroll.

Filosoofilises vaates:
Egoism näitab, mis juhtub siis, kui „mina” unustab, et ta on osa suuremast seotusest. Ta ei kao küll eraldi kandjana, kuid tema lugemine muutub liiga kitsaks, et tervikut enam õiglaselt näha.

FF-vaates:
Egoism on koht, kus B-tase loeb A-s avalduvat liiga kitsalt läbi enda huvi. C võimaldab eristumise, kuid kui lugemine kaotab mõõdu, hakkab diferentseerumine teenima ainult mina-säilitust. Siis nõrgeneb koherentsus ja tagasiside muutub valusamaks.

– – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – – –

8. Funktsionaalne kokkuvõte

Egoism ei ole:
lihtsalt mina olemasolu,
enesehoid,
eneseväärikus,
individuaalsus,
ega tervislik piiride seadmine.

Egoism on:
mina liigne keskseks tõstmine,
kalduvus lugeda maailma eeskätt oma kasu või positsiooni järgi,
suhetes tekkiv moonutus, kus teised muutuvad vahendiks,
sidusust nõrgestav hoiak, kui see läheb mõõdust välja.

Kõige lihtsamalt öeldes:
egoism on see, kui mina ei ole enam kandja üks osa tervikus, vaid tahab ise saada kogu mõõdupuuks.